osalises mõõdus) ja hüppetants (enamasti 3-osalises mõõdus). Süidilikus tsüklis olid osad reeglina samas helistikus. 16. saj. ilmusid tantsukogumikud lautole. Lautosüidid tõrjuti aegamisi kõrvale klavessiinisüitide poolt. FROBERGER'i (+1667) loomingus kujunes kindel 4-osaline süidi tsükkel: ALLEMANDE (saksa tants), COURANTE (prantsuse-itaalia), SARABANDE (hispaania), GIGUE (inglise). Bach'i ajal olid need põhitantsudeks, süiti laiendati vahelekiilutud tantsudega (menuett!) ja avaosaga- Praeludium, Sinfonia, või Ouverture. Prantsusmaal koostas LULLY süite oma ooperite tantsudest koos avamänguga ja andis üksikutele osadele karakteersed nimetused. Klavessiinisüite lõid FRANCOIS COUPERIN le GRAND (+1733) ja ooperihelilooja RAMEAU (+1764) Concerto Grosso Mõiste concerto tuleb ilmselt sõnast conserere (koos tegutsema, ühendama), hiljem omandab tähenduse concertare (võistlema). Soolopillide ansambel on vastandatud orkestrile. Meistrid:
Süit- Süidilikus tsüklis on osad reeglina samas helistikus.(sammutants- 2 osalises mõõdus, huppetants-3 osalises mõõdus).Variatsioon-süidis on erinevad tantsud kujundatud ühe teema variatsioonina. Frobergeri loomingus kujunes välja kindel 4- osaline süidi tsükkel: Allemande(saksa), Courante(prantsuse-itaalia), Sarabande (hispaania),Gigue(inglise).Bachi ajal olid need põhitantsudeks, süiti laiendati vahele kiilutud tantsudega (menuett) ja avaosaga Praeludium, Sinfonia, või Ouveeerture. Klavesiinisüite lõid-Couperin(kaalukas õpik klavesiinimängu kunstist) ja ooperihelilooja Rameau(põhjalik teoreetiline töö-harmooniatraktaat). Sonaat-algselt tähistas mistahes instrumentaalpala ,mitte kindlat vormi. Hiljem kujunes 2 tüüpi-sonata da camera (kammersonaat on süit tugevasti stiliseeritud tantsudega ), sonata da chiesa (kirikusonaat-kujunes canzoni lõikude iseseisvumise
poolest üpris erinevad. Nii on Liivi lahele iseloomulikud juba looduslikult kõrgemad toiteainete kontsentratsioonid ning madalam vee läbipaistvus ja soolsus. Vastandiks on Läänemere avaosa, mis on Eestiga piirnevatest Läänemere osadest kõige merelisemate tingimustega: seal on merevee soolsus kõige kõrgem, toiteainete kontsentratsioonid kõige madalamad ja ka otsene inimmõju on siin kõige vähem tajutav. Soome lahte iseloomustab suhteliselt vaba veevahetus Läänemere avaosaga ning süvikute olemasolu. Soome lahe keskkonnaseisundit mõjutab mitme suure urbaniseerunud piirkonna olemasolu piirkonnas ja Läänemere veerohkeima jõe Neeva - suubumine. Eesti veevarud kujunevad valdavalt sademete arvel. Sademete keskmisest aastasummast 667 mm, moodustab äravool 260 mm ehk 39%. Eestis on üle 1000 ühehektarilise pindalaga järve, kogupindalalaga 2130 km². Üle 90% järvede kogupindalalast hõlmavad Peipsi-Pihkva järve Eesti-osa, Võrtsjärv ja Narva veehoidla
annaabi.ee 
