hiljem omaette ookeanina käsitletud. Ookeani keskm. sügavus on 3790 m, max 11 022 m Keskmine soolsus 35promilli. Ookeanid saavad soolsust juurde! Igal aastal 4mld. 4.Meri, liigid ja üldiseloomustus, erinevus ookeanist. Meri on suhteliselt suur maailmamere osa, mis on lõikunud maismaasse või mida avaookeanist eraldavad saared või veealused ahelikud. Merede peamine erinevus ookeanite avaosadest: mandrilisem kliima nõrgemad hoovused suurem jõgede mõju madalam sügavus ja soolsus liigendatum põhjareljeef varieeruvam elustik. Tunduvalt väiksema soojusmahutavuse, suurte hoovuste puudumise ja jõgede olulise mõju tõttu on vee temp. kõikumine meres märgatavalt suurem kui ookeanis. Meie laiuskraadil muutub ookeani pinnatemp. 15 ºC ulatuses, Läänemeres ca 25 ºC.
Keskmine soolsus on 35 . Pinnakihi keskm. temp. on 17,5 ºC. Süvavee temp. on 2-4 ºC. Vett mineraalsoolade sisaldusega üle 3 loetakse soolaseks ja alla 0,3 mageveeks, nende vahele jääb looduses suhteliselt harva esinev riimvesi. 4. Meri, liigid ja üldiseloomustus, erinevus ookeanist. Meri on suhteliselt suur maailmamere osa, mis on lõikunud maismaasse või mida avaookeanist eraldavad saared või veealused ahelikud. Merede peamine erinevus ookeanite avaosadest: *mandrilisem kliima *nõrgemad hoovused *suurem jõgede mõju *madalam sügavus ja soolsus *liigendatum põhjareljeef *varieeruvam elustik. Tunduvalt väiksema soojusmahutavuse, suurte hoovuste puudumise ja jõgede olulise mõju tõttu on vee temp. kõikumine meres märgatavalt suurem kui ookeanis. Meie laiuskraadil muutub ookeani pinnatemp. 15 ºC ulatuses, Läänemeres ca 25 ºC. Vee temp. aastane amplituut põhjapoolkera parasvöötme ookeanis on 8-10 ºC, Mustas