Arvutusnäide Tavalise majapidamisküünla valgusvoog Φ on umbes 12 luumenit. Vaatleme kõigepealt olukorda, et valgusvoog on isotroopne, s.o levib ühtlaselt igas suunas, seega ruuminurgas 4π = 12,566 sr. Eeltoodud seosest Φ = I∙Ω saame, et I = Φ/Ω; seega küünal valgustab igas suunas valgustugevusega I = 12/12,566 ≈ 1 kandela. Kui niisuguse valgusallika valgusvoog koondada kitsaks valgusvihuks (nagu prožektoris) avanurgaga näiteks 10°, siis vastab sellele ruuminurk 0,0239 sr (vt tabel) ja valgustugevus kiirtevihus on 12/0,0239 ≈ 500 kandelat. Näiteks 100-vatise hõõglambi (vastavalt 13–15-vatise leedlambi) valgustugevus igas suunas on umbes 100 kandelat, LED- indikaatorlambil (poolsfääris) 50–100 mcd (millikandelat). Valguse ühikud Luumen Valgusvoog Valgustugevus Kandela Luks Steradiaan Kasutatud allikad https://et
11. Metsade kaugseire. 12. Heleduskordajate suundolenevus. Hot spot. Heleduskordaja oleneb pealelangeva kiirguse (päikese) seniitnurgast, vaatesuuna nadiirnurgast ja mõlema suuna asimuutide vahest. Heleduskordaja suundolenevust kirjeldatakse tavaliselt nn kahesuunalise heleduskordaja (BRF bidirectional reflectance factor) abil. Kahesuunalist heleduskordajat võime ette kujutada, kui heleduskordajat juhul kui ainsaks valgusallikaks on punktallikas (ligikaudu Päike) ja mõõdetakse kitsa avanurgaga vastuvõtjaga mingist suunast, kuid taevast tulev difuusne kiirgus puudub. Tüüpiline mõõtesituatsioon kaugseires on siiski selline, kus peale langev kiirgus tuleb poolsfäärist, kuid mõõdetakse kitsa avanurgaga Vastuvõtjaga. Taimkatte heledus oleneb vaatesuunast: eri suundades muutub valgustatud ja varjus olevate lehtede jm taimeelementide vahekord. Kaldu vaadates domineerivad ülemised taimkatte kihid, mis
annaabi.ee 
