vahekiht B - A puistangusse kihid A/A' toodangusse Põlevkivi tootmise tehnoloogia Karjääri konfiguratsioon on määratud Savala mattunud ürgoruga ja Kohtla, Sompa ning Kiviõli kaevandusväljaga. Karjäärivälja loodeosas paiknevad põllumaad, kesk- ja kirdeosas metsamassiv ning Kodasoo sooala. Katendi paksus kasvab karjääriväljal põhjast lõunasse. Põlevkivikihindi kalle põhjast lõunasse on 11 minutit. Kattekivimite paksus avamusjoone lähedal settekivimite all on 6-9 m, maksimaalne paksus 24-25 m karjäärivälja lõunaosas. Karjääriväli on jagatud neljaks kasutusosaks – nr 1, nr 2, nr 3a ja 3b. Põlevkivivarud neis on vastavalt 36,4; 5 27,3; 49,1 ja 40,0 mln tonni. Karjäärivälja koosseisus on ka viies jaoskond – Vanaküla, mis liideti Aidu karjääriväljaga pärast Kohtla kaevanduse sulgemist.
lubjakivimaardla. Probleemiks on piirkonna lõunaosas paiknev mahajäetud Ubja kaevandus. Vanade kaevanduskäikude varingutest, mis ei ole prognoositavad, tekivad maapinna langatused. Olenevalt konkreetse muutuse eripärast ja kohast, toimub maapinna liigniiskumine ja kahjustuvad kuivendussüsteemid. Siin pole enam võimalik kahjustuste ennetamine, vaid ainult nende parandamine. Ubja kaevandusväli asub Eesti põlevkivimaardla loodenurgas, põlevkihi avamusjoone lähedal. Pandivere kõrgustiku põhjanõlval. Kaevandatud alal on maapind pealtnäha küll rahulik, kuid mõne raskema rajatise püstitamiseks kõik kohad ei sobi, kui just vundamenti ei rajata põlevkivikihi põhjani. Kaevandus on oma kaeveõõntega mõjutanud ülemise (Keila - Kukruse) veekihi taset ja ümbruskonna kaevusid selles veekihis. Tõenäoliselt dreenib kaevandus seda veekihti ka praegu, juhtides vee säilinud kraavi kaudu Toolse jõkke.
lubjakivimaardla. Probleemiks on piirkonna lõunaosas paiknev mahajäetud Ubja kaevandus. Vanade kaevanduskäikude varingutest, mis ei ole prognoositavad, tekivad maapinna langatused. Olenevalt konkreetse muutuse eripärast ja kohast, toimub maapinna liigniiskumine ja kahjustuvad kuivendussüsteemid. Siin pole enam võimalik kahjustuste ennetamine, vaid ainult nende parandamine. Ubja kaevandusväli asub Eesti põlevkivimaardla loodenurgas, põlevkihi avamusjoone lähedal. Pandivere kõrgustiku põhjanõlval. Kaevandatud alal on maapind pealtnäha küll rahulik, kuid mõne raskema rajatise püstitamiseks kõik kohad ei sobi, kui just vundamenti ei rajata põlevkivikihi põhjani. Kaevandus on oma kaeveõõntega mõjutanud ülemise (Keila - Kukruse) veekihi taset ja ümbruskonna kaevusid selles veekihis. Tõenäoliselt dreenib kaevandus seda veekihti ka praegu, juhtides vee säilinud kraavi kaudu Toolse jõkke.
annaabi.ee 
