teisendame abitalade juures mõjuvad punktkoormused joonkoormuseks: 3 × P1 3 × 219,8 RA = = = 329,7kN 2 2 moment tala keskel: Mkeskel = RA * l/2 P1 * 1,75 = 329,7 * 3,5 219,8 * 1,75 = 769,3 kN*m teisendatud jaotatud koormus: q×l2 8 × M 8 × 769,3 M = q= 2 = = 125,6kN / m 8 l 72 q = gd + M = 10,5 + 125,6 = 136,1 kN/m leian toemomendi: Mb = 0,125 * q * l² = 0,125 * 136,1 * 49 = 833,6 kN*m leian avamomendi (üks ava maksimaalselt koormatud): M11 = 0,096 * q * l² = 0,096 * 136,1 * 49 = 640,2 kN*m kaitsekiht 30 mm d4 = 800 30 15 = 755 mm 9 / 10 5. Joonised 5.1. Vahelae plaan 5.2. Vahelae lõiked (1:50) 5.3. Plaadi armeerimine (1:25) 5.4. Abitala armeerimine (1:25) 5.5. Peatala armeerimine (1:25) 10 / 10
Arvestatakse muutuva koormuse ebasoodsa asetuse mõju. Plastne arvutus Paindemomentide määramisel võetakse arvesse materjalide plastseid deformatsioone ja plaadi töötamisskeemi muutumist koormamise käigus. Vaatleme kaheavalist jätkuvplaati joonisel 9.6: a) olukord vahetult enne armatuuri voolamist toel B; koormus p'; toemoment M'B= fydAs,Bz; avamoment M'1< fydAs,1z; b) toel tekib plastne liigend, toemoment MB = M'B enam suureneda ei saa, koormuse juurdekasv p'' võetakse vastu avamomendi suurenemise arvel. Plaadi kandevõime ammendub, kui koormusel p = p' + p'' tekib ka avas plastne liigend ja M1 = M'1+ M''1 = fydAs,1z. Kandepiirseisundis M0 = M1 + MB / 2 ehk MRd,1 + MRd,B / 2 = pl² /8. (9.2) MRd,1 = fydAs,1z. ja MRd,B = fydAs,Bz. Joonis 9.6 Plastse liigendi tekkimine Avaldis (9.2) on kaheavalise plaadi piirtasakaalu võrrand.
annaabi.ee 
