Seda loetakse maailma kauneimaks mausoleumiks. Ehitis on oma põhiplaanilt ruudukujuline, 94,5 x 94,5 m suur ja 74 m kõrge valgest marmorist kuppelehitis, mille igas nurgas seisab minarett. Ehitis ise asub kauni pargi keskel. Taj Mahali ehitas umbes 20 000 töölist ja ehitus lõpetati 22 aastaga. COLOSSEUM ROOMAS Vaatemängude paik Colosseum ehk Flaviuste amfiteatri ehitust alustati 71. aastal keiser Vespaisianuse käsul. Avamispidustused (pidustused kestsid 100 päeva) peeti juba järgmise keisri Tituse valitsusajal 80. aastal. Ellipsikujulise põhiplaaniga peaaegu 50 m kõrguse välisfassaadiga, neljakorruseline Colosseum oli 188 m pikk ja 156 m lai hiigelhoone, kuhu mahtus 50 000 vaatajat. Kolmel esimesel korrusel oli 20 kivist pingirida. Neljanda korruse istmed olid puust ja seal oli 240 mastipuud, mille külge sai kinnitada köite abil vaatajaid kaitsva tohutu suure päikesepurje. Rõdud ja istmeread tõusid astanguliselt
rahvusromantismist ning kujunesid Peterburi põhjamaise modernismi tunnustatud meistriteks. Hoone valmimise tähtajaks määrati 1. oktoober 1910. Tööd võttis teha ehitusettevõtja F. Hübbe 110 000 rubla eest. Ta kohustus hoone katuse alla viima 1. augustiks 1909 ning valmis hoone üle andma 15. juulil 1910. aastal. 1909. aasta sügisel olid müürid karniisini üles laotud, betoonitööd alustatud ning septembris hoone katuse alla viidud. Avamispidustused toimusid järgmisel sügisel, 4. septembril 1910. Vassiljevi ja Bubõri lõplikus lahenduses on teatri kompositsioon, sealhulgas välisarhitektuur selgem, rõhutatakse vertikaalsust. Teostatud projektis on arhitektid arvestanud konkreetse kinnistu eripäraga, selle paigutusega kahe tänava ning turuplatsi ääres, ning sellest tingituna hoone arhitektuuri veidi muutnud. Teatri kõik fassaadid on juugendile omaselt eriilmelised ja väljendusrikkalt plastilised.
säilitanud. Igavese armastuse sümbolina on see India kuulsaim vaatamisväärsus. COLOSSEUM ROOMAS Rooma oli esimene tõeline metropol maailmas. Rooma satiiriku Decimus Junius Juvenalise kirjutatud satiiri juhtmõte oli ,,leiba ja tsirkust". See iseloomustab hästi Rooma valitsejate vahendeid, millega taheti suunata suurte rahvamasside käitumist. Vaatemängude paik Colosseum ehk Flaviuste amfiteatri ehitust alustati 71. aastal keiser Vespaisianuse käsul. Avamispidustused aga peeti juba järgmise keisri Tituse valitsusajal 80. aastal. Roomlased kasutasid ehituses tellinguid ja metallsõrestikke ja enda leiutatud betooni. Ellipsikujulise põhiplaaniga peaaegu 50 m kõrguse välisfassaadiga neljakorruseline Colosseum oli 188 m pikk ja 156 m lai hiigelhoone, kuhu mahtus 50 000 vaatajat. Kolmel esimesel korrusel oli 20 kivist pingirida. Neljanda korruse istmed olid puust ja seal oli 240 mastipuud, mille külge sai kinnitada köite abil
annaabi.ee 
