nooruk krahv Almaviva on aga degenereerunud pahuraks ja armukadedaks abikaasaks, kes samas loob kulge Figaro pruudile ja puuab oma teenijate onne takistada. Figaro, Susanna ja krahvinna kavala plaani abil taastatakse siiski viimaks krahvi armastus oma abikaasa vastu. "Figaro pulma" peetakse ooperi standardrepertuaari kroonijuveeliks ja sellest sai Mozarti uks koige edukamaid helitoid. Eriti kuulus on avamang, mida mangitakse sageli kontsertidel. Avamangu muusikalist materjali pole muide ooperis kasutatud, valja arvatud kaks luhikest fraasi krahvi partiis esimese vaatuse tertsetis Cosa sentio!. Stiililt on "Figaro pulm" opera buffa (koomiline ooper), mille ulesehitus naib esimesel pilgul abinisti konventsionaalne: 28 muusikalist numbrit - 14 soolo-aariat ja 14 ansamblinumbrit - on omavahel seotud retsitatiividega. Tavaliselt olid opera buffas soolonumbrid kull ulekaalus, aga ka selline (juhuslik
Sattus suurtesse võlgadesse. 1839 kirjutas ooperi "Rienzi". Libreto autoriks oli ise. Siin teoses jäljendab PRANTSUSE SUURT OOPERIT ning "lööb välja" Wagneri suurejoonelisus: 1) võimas, monumentaalne 2) ajalooline süzee Rooma ajaloost 3) armastustemaatika 4) balletinumbrid 5) palju efekte, suured kõlakoosseisud, massistseenid 6) lavakujundus teatraalne, luksuslik 7) võimas orkester 8) finaalis suur tulekahjustseen (ooperi avamangu esitatakse ka kontsertavamänguna, ülipopulaame) KUS LAVASTADA? EESMÄRK PARIIS! Kuna Pariis oh Euroopa muusikatsentrum, siis otsustas just sinna pageda. Samuti põgenes ta ka võlausaldajate eest. Tõlkis ooperi prantsuse keelde ja ületas salaja riigipiiri. Purjetas Londonisse ja sealt edasi Pariisi. Elas üle tugeva tormi ja oli uppumisohus. Siit tuli idee kirjutada ooper "Lendav Hollandlane". 1839--42 elas Pariisis, kus teda saatis pidev ebaõnn. Ooperit lavastada ei
annaabi.ee 
