ebasoodsad, viljakatel muldadel kus rohttaimestik raskedab tõusmete arengut, niisketel ja märgadel, klmakahjustustele alluvatele muldadel, erosiooniohtlikel muldadel. Külvi aga võiks eelistada keskmise viljakusega värketel raiesmikel ja tugevalt kruusasel ja kivisel mullal. Eesti metsanduses istutatatkse peamiselt kuuske ja letpuid, mändi külvatatakse ja istutatatkse.Taimede metsade uuendamiseks kasvatatakse nii avamaataimlates kui katmikaladel. Suletud juurekavaga e. Potitaimede eelistused on see et neid on lihtne istutada, tööjõudlus on istutamisel suurem ning istitada saab kevadest sügiseni. Puudused aga juure aren võib olla pärsitud, kasvatammine esialgu kukukam, eeldab suurt töäüsust ja asjatundlikkust ning väga viljakate alade jaoks taimed väiked. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine Algtihedus peab olema optimaalne et tagada kultuuri õigeaegne liitumie, saadava puidu hea
Istikud - puittaimed, mida on kasvatatud taimla kooliosakonnas. Seemikud on istutud taimla kooliosakonda ja neid on seal kasvatatud teatud aeg (tavaliselt 1-3 aastat). Heistrid - üle 1,5 m kõrged taimlas pikka aega kasvatatud, korduvalt ümberistutatud istikud, mida kasutatakse peamiselt haljastuses. Eesti metsanduse praktikas istutatakse peamiselt kuuske ja lehtpuid, mändi külvatakse ja istutatakse. Taimi metsade uuendamiseks kasvatatakse nii avamaataimlates (paljasjuursed taimed), kui katmikaladel (nn. „potitaimed“). Suletud juurekavaga e. potitaimede osakaal istutatavate taimede osas on aasta-aastalt tõusnud. Peamiseks eeliseks (avamaal kasvatatud paljasjuursete taimede ees) on istutamise lihtsus ja sellest tulenev suur tootlikkus ning võimalus istutada pikema perioodi jooksul. Põhjamaades domineerib suletud juurekavaga taimede kasutamine metsade uuendamisel, meil on siiani paljasjuursete taimede osatähtsus arvestatav
annaabi.ee 
