Linnad olid rooma impeeriumis nii majandus,kultuuri ja poliitilised keskused. Rikkad kui ka suuromanikud elasid linnas. Rooma oli orjanduslik ühiskond,orjatähtsus oli veel suurem kui kreekas,orjad olid erirahvustest,orje kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades,sageli lasti neid ka vabaks. Tradits rooma perekond oli patrihaalne,kogu võimutäius kuulus isale,naised olid enamasti mõne mehe eeskoste all,poliitilisi õigusi neil ei olnud,naisel oli võimalik ka lahutada. Naised polnud avalikusest elust kõrvale jäetud. Avalikud mängud-roomlased armastatsid veriseid vaatemänge,gladiaatorite võitlus,keisri riigi ajal olid need populaarne suurejooneline vaatemäng,ülemkihi lõbustamiseks. Rajati palju areene e amfiteatreid nende pidamiseks. Roomlased nautisid ka hobukaarikute võidusõitu hipodroomil,nende võistluste korraldamine oli keisrite aukohus. Rooma oli vahemeremaade suurimlinn.inimesi oli kogu impeeriumist,linnaelanike
Aastal 1717 läks Bach Kötchenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Seal aga ei tohtinud orelit mängida, mille tõttu keskendus Bach nüüd orkestri- ja klavessiinimuusikale. 1720. aastal suri Bachi naine ning poolteist aastat hiljem abiellus ta trompetisti Anna Magdalenaga. Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba lapseeas. Viimastel aastatel tundis Bach üha vähem huvi kooli vastu. Ta tõmbus vähehaaval eemale ka teda varem köitnud avalikusest muusikalisest tegevusest. 1740. aastal lahkus ta Collegium musicum'ist, mida oli juhtinud üle kümne aasta. Ta hakkas ka üha harvem lahkuma kodukohast Leipzigist. Bach jäi vanaks. Üha enam eemaldus ta elust, taandudes oma loomingulisse "laboratooriumi". Ta andus nüüd ainult muusikale, viimistles eelmiste aastate töid ning lõi oma viimased instrumentaal- ja vokaalteosed. Neil aastail kirjutas ta rea kantaate, mitmed
Magdalena Wülkeniga. See oli õnnelik abielu. Neil valmisid ka ühised kirjutised Viimased eluaastad Viimased kümme aastat olid kõige rahulikumaks ja kurvemaks perioodiks Bachi elus. Aastaid kestnud raske võitlus, lakkamatud mured, puudus ja ebaõnnestumised murdsid lõpuks parandamatu kantori visa iseloomu. Viimastel aastatel tundis Bach üha vähen huvi kooli vastu. Ta tõmbus vähehaaval eemale ka teda varem köitnud avalikusest muusikalisest tegevusest. 1740. aastal lahkus ta Collegium musicum'ist, mida oli juhtinud üle kümne aasta. Ta hakkas ka üha harvem lahkuma kodukohast Leipzigist. Bach jäi vanaks. Üha enam eemaldus ta elust, taandudes oma loomingulisse "laboratooriumi". Ta andus nüüd ainult muusikale, viimistles eelmiste aastate töid ning lõi oma viimased instrumentaal- ja vokaalteosed. Neil aastail kirjutas ta rea kantaate, mitmed motetid ning üsna
annaabi.ee 
