juhtnööride järgi, siis oli Eestis ka ülemnõukogu, sellel ei olnud konkreetset võimu. Eestis oli veel ka keskkomitee. 8. Eestlastele see ei meeldinud ning sellele osutati nii passiivset kui ka aktiivset vastupanu, mis üritati kohe jõuga maha suruda. Eesti üheks tugevaimaks vastupanuks oli metsavendlus, mis tegutses üle terve Eesti. 8.b Algul oli suur metsavendlus, mis sai küll kahjuks suure küüditamisega tegasilöögi. Peale seda tulid juba veidi avalikumad vastupanuliikumised, kus saadeti kirju võimuorganitele ning üritati leida igalt poolt inimõiguste rikkumisi. 9. Selle eesmärk oli selline, et see oleks sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik, algul Stalini valitsemise ajal oli see suure kontrolli all, siis aga seda vahepeal enam nii kõvasti ei kontrollitud ja siis Breznevi valitsemise ajal hakati seda jälle kontrollima. 9
25]. Sõja lõppedes läks Hitler kummalisel kombel kaasa sõja kaotanud riiki haaranud pahameele ja kibestumuse lainega. Ta pulbitses vihast nende vastu, kes olid väidetavalt Saksamaa kaotuses süüdi. Nagu paljud teisedki ihkas ta puruks rebida Versailles rahulepingu, mis kuulutas suure sõja süüdlaseks tema uue kodumaa [1 lk. 26]. Hitler pidas riigi lüüasaamist isiklikuks alanduseks [3 lk. 47]. 2. Hitleri tee poliitikasse Hitleri eluloolised andmed on märksa avalikumad teiste 20. sajandi diktaatorite omast. Tema mõtted ja arvamused väga paljude asjade kohta on säilinud nii kirjatöödes kui ka jäädvustatud vestlustes. Samas on Hitleri mõistmine erakordselt raske. Lõhe kohmetu, silmapaistmatu, väga endassetõmbunud mehe ning avaliku poliitilise Hitleri vahel tundub lausa ületamatuna [3 lk. 46]. Sõja järel alustas Hitler sõjaväeagitaatorina Münchenis, kogudes teavet radikaalsete liikumiste kohta ja esinedes aeg-ajalt
Seega: -osadel õigusrikkujatel on reegleid eirav käitumine juba varasest lapseeast ning püsib muutumatuna kogu elu jooksul - elu jooksul püsiv reegleid eirav käitumine ei pruugi alati olla nii hull, et isik paneks toime kuritegusid Longituuduurimuste tulemused: "Pätistumine" kulgeb valdavalt järgmiste arengute kaudu: nähtav areng: lapseeas vähene agressiivsus - raskemad kaklused - raske vägivald varjatud areng: näppamised, valetamine- alates 15a. raskemad ja avalikumad varavastased teod - rasked varavastased teod konfliktne areng - kuni 12a.-ni kangekaelsus - trotslik, väljakutsuv käitumine - alluvussituatsioonide vältimine (hulkumine, koolist puudumine) Isiku areng võib kulgeda vaid ühel rajal, võib aga kulgeda hoogsalt kõigil radadel Poistel ennustasid konfliktid autoriteetidega hilisemat arengut teistel radadel. Vägivaldse käitumise avaldumise osas on erinevaid trajektoore: vägivald on kogu elu jooksul väike
annaabi.ee 
