üles) 19.saj algul hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus vallakogukond. Keskseks sai vallakohus · koondusid talupoegadesse puutuvad õiguslikud, politseilised ja administratiivsed funktsioonid · koosnes kolmest liikmest: ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi seast peremehed ja kolmanda sulased · lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid; nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistasid üleastunuid; valvas avalikukorra järele; haldas vallalaekaid ja magasiaitu · ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka ilma maata müüa Eksisteerisid Eestimaal 1817.-ni, Liivimaal nimetati vallakohtud 1820. kogukonnakohtuteks, need seati sisse ka Saaremaal. Eestimaal taastati kogukonnakohtud alles 1866. Kohtud likvideeriti 1889. kohtureformiga. Ühtseks kogukonnaks sidus ka vastutus magasivilja varumisel ning vaeste hoolekanne.
Venemaa jaoks kaotused olid katastroofilised: 25% Venemaa rahvastikust sattus rahulepingu tulemusel Saksa okupatsiooni alla. Venemaa andis oma varem vallutatud alad Poola ja Leedu, andis täielikult alad Saksamaale. Põhja-Läti ja Eesti mandriosa jäid õiguslikult Venemaa võimu alla, kuid Venemaa oli kohustatud välja viima sõjaväe koos varustusega. Halduskorraldus: Baltimaade sõjaväeline valitsus, AOK 8, korpusepiirkonnad: Saksa armee pidi tagama avalikukorra kaitse. Koguvõim Eestimaal läks 8. armee kätte (A.O.K.8). Moodustati eraldi osakond, mis tegeles tsiviilalade haldamisega. Samuti moodustati nõukoda "Beirat", mis koosnes baltisaksa aadli esindajatest, nende roll oli nõuandmisest. See oli tähtis, sest sakslased ei teadnud kohalike oludest. Halduskorraldus: Jagati administratiivseteks maakondadeks, Saaremaa moodustas eraldi oleva maakonna. Loodi 3 linnakreisi (Tallinn, Tartu ja Narva), eraldi