See tagab igal juhul ametnike seisukohtade esitamise. Kõige tavalisemad pseudosündmused on pressikonverentsid, briifingud, esitlused jms sündmused, mis on tegelikult suhtekorraldustöö osad. Lisaks on pseudosündmused vahel demonstratsioonid, koosolekud, miitingud jms, millel ilma meedias vahendamata pole väärtust väljaspool pisikest osavõtjate ringi. Alles siis kui neist saab uudis, saavutavad nad suure mõju. Selliseid pseudosündmusi võib allikaks pakkuda avalikena, ette teada sündmustena või valmis uudisena. Aga võib esitada ajakirjanikele ka eriti salajaste sündmustena. Selleks on mitu võimalust: 1. Infot antakse eksklusiivsena teatud reporteritele mõjukates ajalehtedes, lähtudes sellest, et lehtedel on kalduvus eksklusiivselt materjali võimendada. 2. Siseinfo saadetakse meediasse allikat nimetamata. Kui avalikkus on ideele vastu, siis ei saa kedagi häbistada. Kui avalikkus aktsepteerib, siis nimetatakse isik ametisse jne.
Piirkulu (MC) täiendava tarbija puhul on 0. Mittevälistatavus – ei saa välistada, et toodet tarbitakse selle eest maksmata, nt majakad. Priisõitja probleem. Tulu, mida tootja hüvise pakkumisel saab, on väiksem kui kasu, mida ühiskond selle hüvise puhul saaks. Seetõttu pakub totoja hüvist vähem, kui ühiskondlikult efektiivne oleks. 7 On hüviseid, mis võivad tunduda avalikena, kuid tegelikult ei ole. NT arstiabi – haigekassa puudumisel tasuline, haridus – iga soovija ei pruugi sisse saada. Turul oleks huvi avalikke hüviseid pakkuda siis, kui vähemalt tulu=kulu ja teenitakse mingit kasumit. Turu ebaefektiivsus avalike hüviste puhul: SMB (ühiskondlik piirkasu) > PMB (isiklik piirkasu) ebaefektiivsus, turul kujunev q1 kogus on liiga väike. Joonis 3