Sageli iseloomustavad SM-i ägenemised (haigusnähtude kiire süvenemine, tekivad uued ja/või süvenevad vanad haigusnähud) ja taandumised (aeg, mil ägenemise ajal tekkinud sümptomid on vähenenud või kadunud – stabiilne seisund). Kõige sagedasemad algsümptomid on nägemishäired - nägemisteravuse langus, topeltnägemine, jäsemete nõrkus, tasakaaluhäired, käte värisemine, tugev pearinglus, põie ja soole talitlushäired. Hiljem avalduvateks sümptomiteks on nõrkus, peapööritus ja iiveldus, spastilisus ehk lihasjäikus, valu, impotentsus, kuulmiskaotus, tundehäired, kõnehäired ja dementsus. Harvem esineb ka epileptilisi hooge (epilepsia on hulgise skleroosi haigeil mõnevõrra levinum kui kogu elanikkonnal). Haiguse edenedes võib osa sümptomeid leeveneda, osa aga halveneda. Haigusele on omane ägenemine ja progresseerumine. SM on eluaegne haigus, kus keskne tähendus on psüühilistel teguritel. Oluline on inimese omaste
erinevad probleemid. Sageli iseloomustavad SM-i ägenemised (haigusnähtude kiire süvenemine, tekivad uued ja/või süvenevad vanad haigusnähud) ja taandumised (aeg, mil ägenemise ajal tekkinud sümptomid on vähenenud või kadunud stabiilne seisund). Kõige sagedasemad algsümptomid on nägemishäired - nägemisteravuse langus, topeltnägemine, jäsemete nõrkus, tasakaaluhäired, käte värisemine, tugev pearinglus, põie ja soole talitlushäired. Hiljem avalduvateks sümptomiteks on nõrkus, peapööritus ja iiveldus, spastilisus ehk lihasjäikus, valu, impotentsus, kuulmiskaotus, tundehäired, kõnehäired ja dementsus. Harvem esineb ka epileptilisi hooge (epilepsia on hulgise skleroosi haigeil mõnevõrra levinum kui kogu elanikkonnal). Haiguse edenedes võib osa sümptomeid leeveneda, osa aga halveneda. Haigusele on omane ägenemine ja progresseerumine. SM on eluaegne haigus, kus keskne tähendus on psüühilistel teguritel. Oluline on
annaabi.ee 
