subjektiks oli koer. 1.2. Tegu õiguses Tegu on inimese mistahes käitumisakt, millel on põhjuslik (kausaalne) seos sellega esile kutsutud tagajärje suhtes ümbritsevas keskkonnas. Tegu on sihiteadliku, ettearvatava või ettearvestatava tagajärje esilekutsumine. Tegu võib käsitleda üldiselt kahest aspektist: tegu kui õiguslikult relevantne käitumisakt ning tegu kui töö. Tegu kui töö - töö on inimliku tegevuse üks avaldusviis üldises igapäevaelus. Töö on inimlik tegevus, mis on suuteline rahuldama võõrast vajadust. Kaasajal reguleerib antud valdkonda üldiselt tööõigus. Teo mõistele on eriti tähelepanu pööratud kriminaalõiguses. Teo võib moodustada ka mittetegu, see on tegelik tegemata jätmine. Ka mittetegu võib olla õiguslikest olukordadest vaadatuna tegu. 1.3. Ese õiguses Esemed on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Ese ja asi ei ole õiguslikult sünonüümid
oluliste tagajärgede tahtlikku esilekutsumist, millistena tuleb mõista kõiki loomulikke sündmusi maailmas. Ehk siis sihitedaliku, ettearvatava või ettearvestatava tagajärje esilekutsumine. Seostuvad veel mõisted nagu tahe, kavatsus, tahtlus. Teo erimõistena tuleb vaadelda tööd. Seda on erinevalt defineeritud, näiteks töö on inimlik tegevus, mis on suuteline rahuldama võõrast vajadust. Õiguses vaadatuna on töö inimliku tegevuse üks avaldusviis üldises igapäevases, loomulikus, sotsiaalses ja majanduslikus elus. Tegu on inimese mistahes käitumisakt, millel on põhjuslik (kausaalne) seos sellega esile kutsutud tagajärje suhtes ümbritsevas keskkonnas. 1.3. Ese õiguses Õigussubjektide ehk teotsevate inimestega seisab vastamisi õigusobjekt ehk ese. Objektide hulgas võib eristada kolme põhilist liiki: 1) õigused;
annaabi.ee 
