Petrarcalt, B-lt, isegi Dante põrgu võrdlus on olemas. · Teose erilisus: keskklassi inimtüüpide meiserlik kirjeldus. Iroonilised ja homoorikad kontrastid. Jäädvustab elu paljutahulise tervikuna. Marguerite de Navarre · Tegi ,,Heptameroni" B. Eeskujul. Oli tol ajal prantsuse silmapaistvaim novellist. Püreneede tervisvetelt tuleb jõuk õukondlasi ja jutustavad pmst õukonnaelu armuseiklustest. Lisanduvad artulused armastuse erinevatest avaldumisviisidest. Näiteid ka ,,Jämedast armastusest" ent autor näib juhtivat lugejat siiski kõlbelise ja puhta lembe poole. Annab värvika pildi tollasest õukonnaelust. 7. Uusaegse lüürika ja proosa algus. Petrarca ja Boccaccio (RA, MKL, Boccaccio Dekameron, Petrarca Secretum) Francesco Petrarca · Uusaegse lüürika isa; Noorus möödus Avignonis, Nägi seal kirikus esmakordselt Laurat, kellest sai tema südamedaam ja muusa ja kogu loomingu suurim ülistus jne.
Niisugused on need antiikaja autobiograafiad, mida võib nimetada inimese avaliku eneseteadvuse vormiks. Rooma hellenismiajastu küpsed biograafiad. Aristotellik arengu, põhjuse ja sihi samastumine mõjutas biograafiaid. Võitlus ainult kinnitab juba olemasolevaid karakterijooni, kuid ei loo midagi uut. 1) energeetiline biograafiatüüp. Inimese olemus ja eksistents pole seisund, vaid toimiv jõud, energia on karakteri avaldumine sõnades ja tegudes. Karakter ei eksisteeri lahus välistest avaldumisviisidest. Mida täielikum on väljendus, seda täielikum on ka olemine ise. Karakterit ei tule kujutada mitte inimese iseloomuomadusi (voorusi- pahesid) üles lugedes ja neid valmis kujuks liites, vaid tuleb näidata inimese tegusid, kõnet ja teisi väljendusvorme. Ajalootegelikkus, milles karakter avaneb, on vaid keskkond. Karakter on ette antud ja avaneb vaid kindlas etteantud suunas. Ajalooline tegelikkus vaid ajendab avaldumist tegudes ja sõnas. Ajalootegelikkus vaid areen ega