Kristlus ei kao. Uus inimese kontseptsioon: 1) inimene on võimeline individuaalseks arenguks, 2)inimese suhe maailmaga ei olnud enam alluv, vaid uuriv, avastav ja nautiv. Hakatakse tähelepanu pöörama ilmalikele teadvuse viisidele. Oli hinge vabanemise, julgete mõtete, suurte tegude, lootuste aeg. Toimusid suured maadeavastamised, toimusid usulis- poliitilised liikumised, mille tulemus oli reformatsioon. Kirjanduses hakati kasutama rahvuskeeli. 19. Renessansliku individualismi avaldumiskujusid Protestantlus- (luteriusk) tekib reformatsioon- reformid katoliku kiriku õpetuses. Protestantlik usk 16saj. alguses. Ükski inimene ei saa olla Jumala asemik maa peal, otsene suhe jumalaga. Patu saab andeks anda üksnes jumal, mitte tema esindaja maapeal. Lutheri usk- individuaalne usk. Luther nõuab rahvusliku kiriku teket, jumalasõna peab andma edasi igale rahvale tema emakeeles. Piiblitõlgete kaudu hakkab arenema kirjakeele norm, rahvuskeeled.
Arhitektuuris antiikkunsti mõju kõige suurem. Ilmalik arhitektuur. Hakati tegema monumentaalskulptuuri. Kunstnikke huvitas looduslähedus, kujud olid toretsevad ja rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Jätkus freskode õitseaeg. Detailselt püüti edasi anda inimese kuju ja taust muutus 3 dimensioonilisemaks. Avastati tsentraalperspektiiv. Hakati viljelema tahvelmaali. Esimest korda võisime rääkida graafikast. 19. Renessansliku individualismi avaldumiskujusid (protestantlus, trükikunst, maadeavastamine jne). Alus sellele maailmavaatele võeti rooma kultuurist. 15 saj said alguse uued tunneteotsingud, Platoni ja Aristotelese teoste tundmaõppimine. Tekkisid uued teadus- ja hariduskeskused. Suuremat tähelepanu pöörati ladina keele kõrval ka rahvuskeeltele. Võeti õigus avardada inimese kontseptsiooni, luua idealistlik konteptsioon: 1) inimese väärikus 2) oleviku väärikus. Vaimne hoiak: inimene on võimeline individuaalseks arenguks