Isiklikult loen ma ka negatiivseks pooleks kollast ajakirjandust. Sellised ajakirjad ja ajalehed nagu ,,Kroonika", ,,SL Õhtuleht" jt., minule enam ammu huvi ei paku, sest normaalsete uudiste vahel on seal liiga palju mõtetut kraami. Mõtetu kraami all pean ma silmas inimeste omavahelisi suhteid ja igasuguste kuulsate inimeste eraelu. ,,SL Õhtulehe" puhul kirjalik väljaanne on küll natuke korralikum, kuid internetis avaldatatud uudised on ikkagi väga kollased ja sisutühjad. ,,Kroonika" puhul on asi väga hull. Ei imesta isegi, et nad seda kollasele paberile ei trüki. Uudiste puhul on mulle meeldinud ikkagi lugeda konkreetset artiklit, kus on korralikult faktid välja toodud ja kus pole leierdatud mingi mõtetu teema ümber. Meedial on meelelahutusel suur osa. Võib isegi õelda, et meedia võrdub meelelahutus. Paljudel ajalehtedelgi on eraldi lehekülg meelelahutuse jaoks. Meelelahutusliku meedia alla
seotud veto rakendamise võimalusega. Tuntakse absoluutset ja relatiivset ehk suspensiivset vetot. Absoluutne veto tähendab parlamendis vastuvõetud seaduse lõplikku tagasilükkamist riigipea poolt. Suspensiivne veto on aga seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks, seega seaduse jõustumise edasilükkamine, mistõttu seda nim ka edasilükkavaks vetoks. 5. Seaduse avaldamine on seaduse kehtestamise eeltingimus, sest täitmiseks kohustuslikud saavad olla ainult avaldatatud seadused. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see Eesti Vabariigi ametlikus väljaandes, Riigi Teatajas. Lisaks seadustele võtab Riigikogu vastu ka otsuseid, mittenormatiivse sisuga akte, mis käsitlevad ametiisikute ametisse nimetamist või mingit sisemise töö üksikküsimust. Seadlus ehk dekreet on riigipea normatiivne õigusakt või õiguse rakendamise akt, mille juriidiline jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaks määratud õiguslikust seisundist. Seadlus
annaabi.ee 
