nimede all Isamaasõjas erikorrespondent Haigestus tuberkuloosi Looming Jutustsed "Kodumaa taeva all" "Soomus" "Päikeseloojangu poole" Oli sunnitud tegelema lastekirjandusega (muinasjuttude töötlused,muinasjutukogumikud) 9 pikemat jutustust, üks romaan, üle saja lühijutu ja essee, 4 näidendit, 6 filmistsenaariumit, mitukümmend kirjanduskriitilist artiklit Looming Looming sai kättesaadavaks 1962. a kui ilmus kogumik "novelle" Avaldamiskeeld 1970.-1980. aastatel "Juveniilne meri" 1986 ajakirja Znamja "Auk" 1987 ajakirjas Novõi Mir "Tsevengur" 1972 Pariisis, 1988 Nõukogude Liidus Et elada tegelikkuses ja seda taluda, tuleb kogu aeg mõelda välja midagi ebatõelist. A.Platonov Looming Platonovi kangelane pole "väike inimene", ta on unikaalne, omapärane, ainulaadne, ta on looja ja tal on õigus õnnele. "Elu on muutumine, kuid hinge suurus on tema püsivuses."
1935-1936 oli ametnik Rakveres Viru maavalitsuses. 1936 a. abiellus August Sangaga ja asus Tartusse elama. 1938. aastast Eesti Kirjanikkude Liidu liige ja kutseline kirjanik. II maailmasõja ajal elas kirjanikuna Tartus, sõjajärgsetel aastatel Pärnus, hiljem Tallinnas. Kirjanike Liidu liikmekandidaat oli ta 1945-1950 aastatel , kodanlikus natsionalismis süüdistatuna 1950-1955 a. Kirjanike Liidust välja heidetud, sellega kaasnes avaldamiskeeld. Kui Kersti Merilaas Tartusse elama läks, liitus ta arbujatega. Üksmeelse tunnustusega võeti vastu Merilaasi esikkogu ,,Maantee tuuled" (1938 Tartu). Merilaasi noorusluule ilme kujundavad ennekõike erksalt meeleolulised, iluelamusest ja õnneusust kantud armastus- ja loodusluuletused, oluline on laululine alge, mis on andnud lauldavaks saanud viisistusi. Saksa okupatsiooni ajal ja esimeste sõjajärgsete aastate surutises kirjutas Merilaas peamiselt lasteluulet
propageeriv kampaania. 1970.-80. aastate vahetusel jäi poliitilise jäikuse tõttu osa käsikirju seisma või lükati tagasi. Pinged ühiskonnas suurenesid ja vallandusid eriti 1980. a sündmustes. Nn 40 kirjas avaldasid 40 kultuuritegelast (Lehte Hainsalu, Jaan Kaplinski, Heino Kiik, Paul-Eerik Rummo, Mati Unt, Arvo Valton, Juhan Viiding jpt) muret eesti keele saatuse ja ühiskonnas levivate ohtlike tendentside pärast. Osale neist said osaks avaldamiskeeld ja muud piirangud. Kaasaegse väliskirjanduse tõlkimine vähenes. Kirjanike honorarid olid suured ja neil tuli orienteeruda ametlikele esinemisvõimalustele. Mõnikord lasti trükki ka "kahtlast" kirjandust, kui kirjanik oli tuntud, nagu Kaplinski või Runnel. Stagnatsioon kestis kuni 1985. a. 1970.-80. aastate luule Piirid laulu- ja luuletekstide vahel hägustusid. Eriti just Hando Runneli ja Jüri Üdi puhul avaldub laulmise spetsiifikaga seotud poliitika toomine kirjandusse
annaabi.ee 
