Järgnevad kolm lehekülge ongi koostatud sellest lähtudes. Kõigepealt toome Teie ette Eesti Kaitsevägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri esivanemaid tutvustava osa tema 5o. sünnipäeva puhul 12. veebruaril 1934.a. välja antud teosest, kus mälestusi jagavad kaasaegsed ja kus esimesed 23 lehekülge on Viljandi koolinõunik Mart Raud pühendanud J.Laidoneri suguvõsale. Lühikokkuvõtte sellest koos suguvõsa redeliga järgnevalt avaldamegi. 1782.a. revisjoni aktis seisab, et Viljandimaal Viiratsi vallas Kurika külas (edasine Mäeltküla) Laidu talus elas peremees Laidu Aadu Tõnis, kelle naiseks oli sama küla Kiisa peremehe tütar Ann. Revisjoni andmete järgi on Laidu Tõnis Aadu poeg sündinud 1739.a ja tema naise kohta peaksid andma täpsemaid andmeid Viljandi Kõpu koguduse kirikuraamatud, ent kahjuks ei ulatu need kaugemale kui 1780. aastani. Tuli hävitas koguduse arhiivi. Seega
b). Esmalt peame selleks leidma karakteristliku võrrand lahendid: karakteristliku võrrandi
saame, kui viime kõik võrrandi liikmed ühele poole ning asendame nad oma järgu järgi
muutujaga Tulemuseks on polünoomiaalne võrrand, mille lahenditeks ongi karakteristliku
võrrandi lahendid.
c). Järgmise sammuna peame leidma antud ülesandele sobivad rajatingimused c1 ning c2.
Rajatingimusi saame arvutada seesugusest süsteemist:
d). Leidnud sobivad rajatingimused, avaldamegi rekurrentsi kujul .
[15]. Rekurrentsete võrrandite lahendamine genereerivate funktsioonide meetodil.
(Ainus küsimus, millest ei saa mitte sittagi aru).
Olgu arvujada esitatud rekurrentse seose abil.
a). Esmalt täiendan jada elementidega g-1 = g-2 = ... = 0
b). Korrutan rekurrentse võrrandi mõlemaid pooli suurusega zn ning summeerin üle
kõigi n'i väärtuste. Võrduse vasakul poolel olevat summat nimetatakse jada
Tulemust valemisse (10.22) asendades saame E (S ) E S külg ES külg . (10.23) Et silindri külgpindala leitakse valemist S k ülg 2rl , võtab (10.23) kuju E ( S ) 2rlE . Selle tulemuse asendame Gaussi teoreemi esitava valemi (10.18) paremale poole, silindris sisalduva laengu avaldise (10.21) sama valemi vasakule poole. Tulemuseks on 2rlE l / 0 , millest avaldamegi lõpmata pika, ühtlaselt laetud sirge varda elektrivälja tugevuse kujul E , (10.24) 2 0 r kus r on kaugus vardast ja selle varda laengu joontihedus. Kordame veel, et reaalse, s.t. lõpliku pikkusega varda jaoks on valem ligikaudne ja teda võib kasutada vaid siis, kui
annaabi.ee 
