Võib ainult oletada, miks Eesti Maksumaksjate Liit ei vastanud, sest nad ei andnud ka teada mittevastamise põhjustest. Oletada võib, et vastus jäi saamata, kuna teema ei puuduta maksete ega maksude maksmist või arvestamist, millele nimetatud organisatsioon on spetsialiseerunud. Samuti ei võtnud ametliku seisukohta ka Eesti Tööandjate Keskliit, ometi saabus nende juristilt Marek Sepalt vastus, viisakas äraütlev kiri, et nad ei soovi ja üldjuhul ei avaldagi ametlike seisukohti. Kuid samas oli Marek Sepp isiklikult valmis antud teemal vestlema telefonitsi, nii nagu seda tehti Tööinspektsiooni juristidega. Lisaks selle, et hetkel kehtiva töölepingu seadusega seotud teemad on jätkuvalt üldsuse silmis aktuaalsed ja laialdast vastukaja tekitavad, mängis teema valiku juures suurt rolli ka töö autori nii öelda isiklik huvi. Oli tekkinud reaalne probleem, mis nõudis lahendamist. Nimetatud probleem
makroökonoomiline keskkond juba tihtipeale muutunud. Teiseks, kui inimesed näevad, mida valitsus kavatseb ette võtta, siis kohandavad ka nad oma käitumise vastavalt ja valitsuse tegevusel ei pruugi olla soovitud tulemusi. Näiteks ekspansiivse fiskaalpoliitika korral oodatakse kõrgemat inflatsiooni ja selle tulemusel poliitika majanduskasvule ja tööpuudusele mingit mõju ei avaldagi (analüüsige iseseisvalt seda olukorda AD-AS mudelis). Lisaks, kuna situatsioonikohase poliitika korral ei järgita mingeid reegleid, vaid otsused võetakse vastu jooksvalt, võib probleeme tekitada valitsuse suutmatus kinni pidada varem antud lubadustest. Sellist nähtust nimetatakse dünaamiliseks ebakõlaks (dynamic inconsistency). See seisneb selles, et näiteks kui
annaabi.ee 
