Friedrich Hayek oli kahtlemata möödunud sajandi üks mõjukaimatest liberaalsetest mõtlejatest. 20. sajandi keskpaiku kirjutatud teoses The Constitution of Liberty püüab Hayek taasesitada liberalismi algupärast ja tõelist olemust, mis eeldab riigi sekkumise ja võimupiiride minimaalseks taandamist, et tagada nõnda kõige olulisem poliitiline eesmärk: individuaalne vabadus. Negatiivses võtmes avatavat individuaalset vabadust määratleb Hayek seejuures nimetatud teose avalausetes kui "inimeste säärast olukorda, kus ühtede sunnivõim teiste üle on kärbitud niivõrd, kui see inimühiskonnas üldse võimalik on" (Hayek 2007: 104). Taoline vabadus, mida Hayek oluliseks peab, viitab niisiis üksnes ja ainult indiviidide vahelistele suhetele, ning selle rikkumine seisneb teise isiku vaba tahte teostamise tõkestamises sunnivõimu rakendamisega. Hayeki põhitähelepanu koondub niisiis esialgu vabaduse tähendusnihetele, eesmärgiga erinevate
18.saj lõpuks oli rajatud juba küllalt tihe koolivõrk. 19.sajandi keskpaigaks olid eestlased saavutamas üldist kirjaoskust. Eestlaste ärkamise üks soodustaja ja toetaja oli lätlaste vastav liikumine, mis kulges eesti omega paralleelselt, seda mõnikord ka edestades. 1857. a hakkas Johann Voldemar Jannsen välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks. Rahvust ühendav ja võiks isegi öelda et rahvust loov suundumus avaldub juba "Perno Postimehe" avalausetes: "Terre, armas Eesti rahwas! Minna, Perno Postimees kulutama olen wahwas keik, mis sünnib ilma sees," Nimetust "eestlane" olid seni kasutanud peamiselt teadlased ja estofiilid, eestlased ise kutsusid end maarahvaks, sakslastele olid nad talupojad ja venelastele tsuhnaad. Lõpuks said eestlased endale nime, millel puudus halvustav kõla või seisusele osutav tähendus. Samal aastal, kui Jannsen pani käima oma "Perno Postimehe", hakkas Õpetatud Eesti Seltsi
annaabi.ee 
