revulutsiooni parlamendiks. Autonoomia Prooviti kasutada sobivat hetke eesti autonoomia välja kuulutamiseks. Selleks toimus Tartus rahvulike organisatsioonide nõupidamine kus koostati eelnõu ja esitati kinnitamiseks Ajutisele valitsusele. Kuna asjad hakkasid venima toimus 26märtsil Petrogradis eestlaste korraldatud demonstratsioon kus oli ka relvastatud sõjaväelasi. Märtsi lõpus avaladti AV määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Selle kohaselt ühendati Eestimaa kubermang (v.a Narva) ja Liivimaa kubermang (v.a. Setumaa) üheks rahvulikuks kubermanguks mille eesotsas oli AV komissaar koos 2 abilisega mis moodustas Eestimaa kubermangu Ajutise Maanõukogu. Rahvusvahliste tegevus ja pingekollete kujunemine Autonoomia saavutamise järel kujunes rahvuslike ringkondade esmaseks ülesandeks võimu ülevõtmine.
käsutusse veel 30 000 ha. Sõnastatai ka täpsemalt baaside olemused, kui palju milelelgi maad läheb jne. Samas oli see leping resoluutne ja näitas, et NL ei kavatse siit lahkuda. Sellega tühistati ka varasem baaside leping. Ka pidid baaside ümber evakueerima kõik eestlased. Nõukogude okupatsioon 1940–41 N. Liidu ja Balti riikide suhete pingestumine. Kuna baaside leping läks nii hästi, siis NL järeldas, et mitte mingit muud vastuhakku ei tulegi. Seega avaladti aina enam survet. Esimesed märgid oli 5. märtsul 1940, kui hakati tühjendama vangilaagreid. Süüdistati Inglismaa sõbralikuses ja nähti, et Balti Antant on vaid ees. Siitpeal pingestusid suhted iga päevaga. 3. juunil andis marssal Semjon käsi kõik Eesti, Läti ja Leedu territooriumil viibivad väeosad enda otsealluvusse anda. Samal ajal pikendati teenistust punaarmees. Punaarmee sõjalised ettevalmistused. 9