tagasiside konkurents on negatiivne, viib variandid süsteemist välja; vajalik potensiaalsena koostöö on edasiviivam, aga liigne sõltuvus sageli halvav (väljasuremine) o tugevalt seostatud süsteemides on hävitav kümnendiku suurune häiring: nt. vihmametsades põhjustab ~10% liikide kadu isevõimenduva edasise liikide väljasuremise, kuni säiluvad vaid vähesed laia amplituudiga eelkõige avakoosluste liigid Toiduahel energia ülekanne organismilt organismile eri liikide vahel.
tulnukate ja kultuurist metsistuvate taimede osakaal uute soontaimeliikide lisandumise kiirus on viimasel kahel sajandil olnud keskmiselt kolm liiki aastas. Umbes 700800 aastat tagasi sagenesid eriti külmad talved (väike jääaeg). 9. sajandi keskpaigast muutus kliima jälle natuke pehmemaks. Elustiku mitmekesisuse suurenemisel võib eristada kolme märgatavamat liigirikkuse tõusu: a) Arktilisel kliimaperioodil (13 000 BP) mandijääst vabanenud maismaa koloniseerimine tundra- ja avakoosluste taimedega, b) Atlantikumi alguses (8000 BP) seoses kliima soojenemise ja merelisemaks muutumisega. Samasse aega jääb Litoriinamere kujunemine, mil soolase merevee sissetungiga suurenes mereelustiku liigirikkus, c) Subboreaali keskosas (ca 4000 BP) seoses ulatuslikuma karjakasvatuse ja põllunduse algusega, mil suurenes inimkaaslejate liikide osatähtsus. Viimase liigirikkuse tõusuga käib kaasas mõningate inimpelglike pärismaiste liikide kadumine. Metsatüübid
hirve ja metskitse arvukuse miinimumini. Eestisse saabus rändrott. 19. saj keskpaigast muutus kliima pehmemaks suurenesid põdra ja metskitse populatsioonid, vähenes pruunkaru ja hundi arvukus. 19. saj saabus Eestisse halljänes. o Elustiku mitmekesisuse suurenemine: · Arktiline kliimaperiood: mandrijääst vabanenud maa koloniseerimine tundra- ja avakoosluste taimedega. · Atlantikumi alguses: kliima soojenemine/merelisemaks muutumine. Soolase vee sissetungiga suurenes mereelustiku liigirikkus. · Subboreaali keskosas: karjakasvatus/põllundus > inimkaaslejad liigid. Inimpelglike pärismaiste liikide vähenemine. · Flooraelement: rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib. o Tsirkumpolaarsed: hall lepp o Tsirkumpolaarsed rannikutaimed: randseahernes
Külmad ja lumerohked talved, jahipidamine ja huntide suur arvukus viis metssea, hirve ja metskitse arvukuse miinimumini. Eestisse saabus rändrott. 19. saj keskpaigast muutus kliima pehmemaks – suurenesid põdra ja metskitse populatsioonid, vähenes pruunkaru ja hundi arvukus. 19. saj saabus Eestisse halljänes. o Elustiku mitmekesisuse suurenemine: Arktiline kliimaperiood: mandrijääst vabanenud maa koloniseerimine tundra- ja avakoosluste taimedega. Atlantikumi alguses: kliima soojenemine/merelisemaks muutumine. Soolase vee sissetungiga suurenes mereelustiku liigirikkus. Subboreaali keskosas: karjakasvatus/põllundus > inimkaaslejad liigid. Inimpelglike pärismaiste liikide vähenemine. Flooraelement: rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib. o Tsirkumpolaarsed: hall lepp
annaabi.ee 
