Neid loomade ja taimede kivistunud jäänuseid nimetatakse kivististeks e. fossiilideks. Pikka aega Maa ajaloos elasid elusolendid vaid veekogudes, maismaa nägi välja kõle ja tühi. Siis ilmusid elusolendid vesistele aladele ja läks veel miljoneid aastaid, enne kui tekkisid metsad, kus leidus palju putukaid, lendasid ringi hiidsisalikud e.saurused. Nendest iidsetest aegadest on pärit täna - päeva tähtsaimad kütteained. Mida tänapäeval kaevandatakse allmaa- kaevandustes ja avakaevandustes. 3. Maa kuju ja ehitus Esmakordselt oli selge ja ümberlükkamatult tõestatud,et Maa on kerakujuline ja ümber selle võib sõita kui 1522 aastal jõudis ümbermaailmareisilt tagasi 1519 aastal teeleasunud laev "Viktoria" Fernão Magal- hãesi juhtimisel. See reis näitas ka seda et Maa ümbermõõt on tunduvalt suurem kui seda enne arvati. Meie koduplaneet Maa on suur pöörlev kivikera. Ta on
Naftat jab järjest vähemaks, sõjatülid naftatööstuspiirkondades. 9. Selgita maavarade allmaakaevandamise ning avakaevandamise eeliseid ja puudusi. A)Allmaakaevandustes *eelised: maastik jääb rikkumata, kaevandamine ei sõltu välitingimustest, pääseb väga sügavate maavarudeni *puudused:varingute ja gaasiplahvatuste võimalused, tuleb rajada maaalused kommunikatsioonid -> väga kallis, ei saa kasutada väga võimast tehnikat, maapinna vajumisoht. B)Avakaevandustes *eelised:võimsamad masinad,tööjõudu vajab vähem->odavam, saab kätte kogu kasuliku maavara, töökeskkond on ohutum, tootlikus suurem. *puudused:maastik saab rikutud, kaovad metsad&põllud, sõltub ilmastikust, tolm&müra häirib ümbruskonda. Mõlema puudused:Põhjavee taseme alanemine, selletõttupõhjavee varud vähenevad ning kaevandustega põhjavesi ka reostub. 10. Miks kasutavad tuumaenergiat vaid arenenud riigid? (3)
ebaotstarbekuse kohta. Pikema perioodi möödudes võivad mullastikutingimused kuivendamise tagajärjel sedavõrd muutuda, et endine vähemviljakas kasvukohatüüp asendub viljakamaga, kus kasvavad eelmisest tootlikumad puistud. 6.3. Jääksoode rekultiveerimine Eestis on kaevandatud ja kaevandatakse mitmesuguseid maavarasid, nagu liiva, kruusa, savi, lubjakivi, dolomiiti, fosforiiti, põlevkivi, turvast. Maavarasid kaevandatakse põhimõtteliselt kahel viisil: · avakaevandustes e. pealmaakaevandustes; kasutatakse kui maavara katend on nii õhuke, et selle eemaldamine ei ole kulukas; Eestis kasutatakse või on kasutatud avakaevandamist kõikide maavarade kaevandamisel; meetodi rakendamisel kasutatakse mitmeid tehnoloogiaid: - vaalkaevandamine - katend tõstetakse ekskavaatoriga või lükatakse buldooseriga vaaludena kohtadesse, kust maavara on väljatud; kasutatakse põlevkivi- ja kasutati fosforiidikarjäärides
kasutuse juures jätkuma veel sadakonnaks aastaks. Seda esineb maapõues 2,5-3 m paksuse kihina, mis õheneb lõuna ja lääne suunas. Ida-Virumaal, paekalda lähedal asub lade maapinna ligiduses, umbes 7-100 m sügavusel. Lääne-Viru ja Järva maakonnas paiknevad kihid aga sügavamal. Eesti põlevkivimaardla paikneb umbes 3000 km2 suurusel alal. Põlevkivi kaevandatakse nii maa-alustes kaevandustes kui ka karjäärides ehk avakaevandustes. Huvitav Põlevkivi põletamisel tekib rohkesti jääkprodukte ehk aherainet - tuhka ja poolkoksi. Näiteks lisandub Eestis aastas 5-7 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi, millest kasutatakse edaspidi ära vaid väike osa (näiteks ehitusplokkide ja tsemendi valmistamiseks). Põlevkivi tootmisel on suur ka veekasutus, tonni põlevkivi kohta kulub 10-15 tonni vett. Sellise reostuse ja veereziimi muutmise tõttu on kaevanduspiirkonnas tugevasti kahjustada saanud ülemised
annaabi.ee 
