Prokofjevi ooperis „Armastus kolme apelsini vastu“, Sextuse roll Händeli ooperis „Julius Caesar“´, ja mulle äratundmisrõõmuks on ta olnud Lenski Tšaikovski ooperis „Jevgeni Onegin“. Ooperi süzee ning tegelaskujud olid keerukad. Näiteks ei saanud ma kuni ooperi lõpuni aru, kas peategelane Erika on lind või liblikas. Seda ooperit oli juba sellepärast raske jälgida,et läksin antud ooperit suure hurraaga vaatama ning polnud selle sisuga tutvunud. Maja kunagisele avaetendusele „Hamletile“ vihjati väga palju, õnneks olin ma vähemalt Hamletit lugenud, ning sain tõmmata Erika saatusega ühiseid jooni Hamleti Opheliaga. Ooperi dirigendid on Vello Pähn ja Risto Joost, lavastajaks Peeter Jalakas. Eraldi tooksin ma välja kunstniku Liisi Eelmaa, valguskunstniku Anton Kulagini, koreograafi Kati Kivitari ja videokunstniku Emer Värki. Kui laululise poole pealt saab norida, siis visuaalse poole pealt pole mitte midagi halvasti öelda
Veel kümmekond meetrit enne finisit oli Zenovka ees, kuid sammu kiirendanud Aleksandr Parõgini spurt tuli nii ootamatult, et sellele vastu seista üritanud Zenovka kukkus mõni meeter enne lõpujoont ja pidi kuldmedaliga hüvasti jätma. NAGANO 1998 Olümpiamaskott: öökullid ühise nimega Snowlets. Öökulle oli neli: Sukki, Nokki, Lekki ja Tsukki, kes sümboliseerisid olümpiamängude vahelist nelja aasta pikkust olümpiaadi. Dramaatilist värvi lisas avaetendusele olümpiatule toomine staadionile. Tuld kandis Mosambiigis miiniplahvatuses jala ja käe kaotanud Chris Moon. Olümpiatule süüdanud Midori Ito lausus hiljem ajakirjanikele: "Kui tõusin platvormil üles, siis näis, nagu tõuseksin taevasse. Mulle tundus, et olen just-just kohtumas jumalaga." Nagu tavaks, peab olümpiamängude ajal kogu maailmas valitsema rahu rahvaste vahel. Mängude ajal aga hoidsid meeli ärevil sündmused Iraagis ja USA plaan Saddam Husseini riiki rünnata
annaabi.ee 
