t säilitada oma kultuuriline järjepidevus võõras ümbruses ja jätkata vastupanu poliitilisele võõrreziimile kodumaal. Eesti kultuuri vältimatuks eeltingimuseks on iseseisev rahvusriik, ning kultuuritöö paguluses. [---] Üks peamisi põhjuseid, mis pagulasatitüüde tagant kihutab, on see, et isegi rahvusvaheline õigus tunnustavat õiguvastaseid annektsioone, kui asi jõuab aegumise või alistatud rahva vaikiva nõusoleku faasi. Seetõttu tuleb vaibumatult avadada vastupanu, avaldada survet , ükskõik kui lootusetu see ka ei näiks." (Akadeemia 2008 : 2260) Etnoloog Ilmar Talve väärtustab teadlikku pagulashoiakut. Tema jaoks on see kultuurilise alalpüsimise selgroog võõrsil. Talve on veendunud, et eestlase sihiks peab olema naasta poliitiliselt ette valmistatud Eestisse, et säilitada kultuurilist sidet kodumaaga. (Akadeemia 2008 : 2261) Karl Ristikivi arvab, et kirjutada saab hästi igal pool ja ainel. Tema jaoks ei soodusta teadlik
hakkavad rolli mängima. Kangro läheb pagulusse ja hakkab Arbujate ideed edasi kandnma. Kangro on selles seltskonnas kõige enam see autor, kes tahab Arbujaid kuidagi rühmituslikus valguses näidata. See, et need autorid tajuvad ühisosa on ilmne. Mart Raud langeb sellest grupist välja ja kahetseb, et ta liitus sellise kambaga. Ülejäänud pole selliste patukahetustega esinenud. 9. Loeng Arbujad jätkub Heiti Talvik (1904-1947) Ta elu oli väga lühike ja jõudis vähe kirjutada ja avadada. See, mis ta kirjutada jõudis, on läinud Eesti luule raudvarasse. Ta on üks neid, kes on eesti kultuurilukku oma legendaardse biograafia kaudu integreeritud. Ta sündid Tartus, isa oli arst ja ema oli klaverkunstnik. Ta asub õppima Treffneri gümnaasiumis. 1923. poolseletamatutel oludel, katkestab ta õpingud, lahkun kodust ja asub Kohtla-Järvel põlevkivikaevanduses tööle. Kaevandustöö ei olnud talle kontimööda ja varsti lahkub sealt. Keskhariduse saab ka lõpuks kätte
annaabi.ee 
