Neemiklinnused mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused. Kalevipoja säng - Rajati enamasti voortele, külgedelt kaitses looduslikud järsud nõlvad, vallid ja kraavid rajati vaid otstele, eemalt vaadetes meenutavad kõrgete otstega voodit. Ringvall-linnused ehitati tasesele maale, ümber kuhjati kõrged kuntslikud vallid. Linnus-asula eelviikingiajal välja kujunenud kompleks, mis hõlmas linnust mäe otsas ning avaasulat selle jalamil. 6. Külade tüübid. Külasid oli kolme liiki: 1. Sumbküla küla, kus talud olid tihedalt põldudel koos (nt Saaremaal, Põhja- ja Lõuna-Eestis) 2. Ridaküla talud paiknesid üksteise kõrval (nt Ida-Eesti voortel) 3. Hajaküla talud paiknesid üksteisest kaugel n-ö oma künkal (Lõuna-Eesti kuppelmaastikel) 7. Muinasmaakonnad. Osata kanda kaardile. 8. Suhted naaberrahvastega
Neemiklinnus on kahe jõe vahel: kaks külge olid neemiklinnusel juba looduslikult järsud ja oli vaja ehitada vaid üks külg. Kalevipoja sängi puhul oli võetud sobiv koht ühest voorest: kaks külge on igal pool järsud, kahte otsa on ehitatud muldvallid. Neljanda tüübi puhul on lageda maa peale rajatud ringikujuline vall. Vahetus linnuse naabruses oli lage ala, kus elas osa rahvast. Nii oli ründajail hea kasutada piiramise ajal seda avaasulat, seal olevaid asju võis kasutada kas või üle linnuse valli minemiseks. Kui aga ründas paarsada meest, siis sai kogu küla ilusti kindlusesse peitu, aga paarsada meest oli piiramiseks liiga vähe. Võib-olla olid linnused hoopis teatud ülikute residents. Linnused ei olnud väga suured. Rõuge linnusest leiti vaid 6-7 rõhtpalkelamut. Rõuges oli linnuse kaitsesein tehtud horisontaalpalkidest. Kõigil linnustel on vist olnud horisontaalpalkidest müürid, sest
annaabi.ee 
