huvitavam. 2. Valgus peab olema hea. Parim aeg pildistamiseks on õhtu- ja hommikupoolne aeg. Halva valguse puhul tuleb kasutada pikemaid säriaegu (kui sündmused seda võimaldavad) või kasutada lisa-valgusallikaid. 3. Pikemate säriaegade puhul tuleb kasutada statiivi või mõnd muud kindlalt paigal olevat alust. [3] Muidugi on neid kasulikke nippe ja reegleid veel. Järgmistes osades on võimalik lugeda täpsemalt säriaegade, avaarvude ja muu tähtsa kohta, mis aitab saavutada parema ja professionaalsema pildi. Pilt 4. Kasulik raamat fotograafiahuvilistele on ,,Fotograafia algajaile", mille autoriks on A.Lepik. 6 Säriaeg Säriaega defineeritakse ajana, mil objektiivi tungival valgusel on võimalik vabalt filmile või sensorile oma pilti joonistada ehk siis, kui fotoaparaadi katik on avatud. Fotot tehes määrab
Katiku juhtimiseks on kaamera varustatud särituskesttuste skaalale järgmised tähised (või osa neist) : 8, 4, 2, 1, 2, 4, 8, 15, 30, 60, 125, 150, 500, 1000, B. Esimesed neli numbrit (8, 4, 2 ja 1) näitavad täis-sekundeid; oma värvilt erinevad nad ülejäänutest. Järgmised numbrid tähistavad sekundi murdosi; nende puhul on märgtud ainult murru nimetaja ilma lugejata (näit.: 15=1/15 s). B tähistab pikka säriaega, mille puhul katik jääb avatuks seni, kuni päästik vabastatakse. Avaarvude ja säriaegade jaded on omavahelises sõltuvuses. Kui teatud motiivi puhul ei soovita säri muuta, siis diafragmaskaalat ühe jaotuse võrra teisele poole pöörama. Näiteks kui ava 8 ja säriaeg 1/125 s on sobivad, siis ava 11 ja aeg 1/60 s ning ava 5,6 ja aeg 1/250 s sobivad samuti. On olemas mitmeid katikud. Nüüdisaegsetel kaameratel kasutatakse põhiliselt kesk- või pilukatikut. Keskkatik asub objektiivi läätsede vahel või taga. Pilukatik asub vahetult filmi ees.
annaabi.ee 
