Poiss Gustav tuli talle appi. Ta kutsus teised poisid appi. Koos hakati plaani välja mõtlema. (professor, Dienstag) Emil kirjutas vanaemale kirja ja poisid toimetasid selle kohale, et vanaema ei muretseks tema kadumise pärast. Poisid jälitavad meest taksoga. Mees läks hotelli. Poisid seadsid endid valvesse. Gustav sai hotellipoisi riided. Ta sai teada, et varas elab toas nr.61, hommikul on teda vaja äratada kell kaheksa. Härra Grundeis saab auvahtkonna laste näol. Mees väljus hotellist ja oli ümber piiratud. Ta jooksis kiiresti edasi, aga ta ei pääsenud oma vaenlaste käest. Tal hakkas hirm ja ta ei teadnud enam, kuhu minna. Siis tormas ta panka. Gustav ja professor järgnesid talle. Mees tahtis raha lahti vahetada. Professor hõikas valjusti: "See raha on varastatud! Ta varastas selle raha minu sõbralt ja tahab nüüd seda vahetada, et jälgi kustutada!" Uksest tormas sisse Emil.
Bütsantsi misjonärid tõlkisid Piibli kohalikku keelde. Piiskopid (kreeklased) osalesid kohalike vürstide nõukogudes ja kirjaoskus sõltus ainult vaimulikest. Õukonnas oli alati palju võõrriikide diplomaate. Selletõttu oli esimese ministri- magister officiorumi teenistuses palju tõlke. Saadikute vastuvõtmise protseduur oli keeruline ja rituaalne. Vaja oli näidata Bütsantsi võimsust ja ja varjata tema nõrkusi. Saadikuid võeti vastu piiril auvahtkonna poolt. Tegelikult oli see valvekonvoi. Saadikute ihukaitse pidi olema minimaalne. Ennem oli juhtumeid, kui mõni saadiku ihukaitsjate meeskond tuli vallutuse eesmärgil ja hõivas isegi piirikindluse. Saadikud toodi pealinna kõige keerulisemat ja raskemat teed pidi. Eesmärgiks oli näidata kui raske on jõuda Konstatinoopoli. Teel olid spetsiaalsed majutuskohad ja pidevalt jälgiti nende käitumist. Esimene vastuvõtt imperaatori juures pidi olema pimestav ja muljet avaldav.
annaabi.ee 
