eluloosse ja nüüd oli seda väga huvitav nii detailselt uurida. Kõik sõjaretked ja vallutused polegi nii tähelepanuväärsed lugeda, kuid just tema lapsepõlv – millest ma siin küll ei kirjutanud – ja tema vanemad pakkusid mulle huvi. Leidsin lisaks materjali internetist tema suhetest oma emaga ja millistes koolides ta õppis. Need faktid pole küll kindlad, aga näiteks tänu oma ema halbadele kommetele jäi ta elu lõpuni naistesse negatiivselt suhtuma. Ta pidas neid valelikeks, aututeks, kahekeelseteks jne. Iseloomult oli ta praktiliselt töönarkomaan ja oli oma isalt pärinuid hea näitlemis- ja hea külgetõmbe võime. Emalt enesedistsipliini ja andumuse töötamiseks. Ise väitis Napoleon, et tema kodukohal polnud mingit tähtsust ja tema kärsikus põhines osalt Korsika segasest ning kaootilisest poliitikast. Kasutatud materjal: http://www.biography.com/people/napoleon-9420291#early-years
pääsu "parematesse" ametitesse, kohati piirama õigust omada linnas kinnisvara. Ka ehted, rõivaesemed ja muudki asjad jagunesid samuti saksa ja mittesaksa omadeks. Kuid pigem tegu sunnismaiste talupoegade eemalehoidmisega, mitte etniliste eestlaste. Kartus, et talupojad tulevad linna ja võtavad töökohad ära ja teevad tööd, milleks sobivad pole. Linnaeestlaste või -lätlaste suhtes ei pruukinud kehtida. Sotsiaalsete seinte jäigastumine, sõltuvate talupoegade tõrjumine linnadest, aututeks peetavate inimeste hulga kasv linnades - oli üleeuroopaline tendents. Selle üheks oluliseks põhjuseks oli maa- ja linnaelanikkonna muutunud omavaheline suhe. Hansalinnades on täheldatud kodanikuks astunute suurt tõusu 14. saj teisel poolel ja 15 saj alguses. Põhjused peituvad suurel määral epideemiates, lüngad täideti algul linna mittekodanike arvel ja hijlem maalt linnaasunute hulgast. Kodanikuõigused said inimesed, kel see "tavalistes" oludes poleks võimalik olnud.
annaabi.ee 
