Inimese keha on kujunenud nii, et talle on omane liikumine. Loodusega üksolemine kestis kauem ja inimene sai koos sellega ka vabaneda tekkivatest kehasisestest pingetest. Kõige suurem suremuse protsent Eestis on just südameveresoonkonna haigustesse, mille üheks põhjuseks on kindlasti vähene kehaline aktiivsus. Rääkides aga noortest, tõdeme , kuidas koolides suureneb ülekaaluliste või labiilse närvikavaga laste arv.Tänapäeva elu oma hea autovarustusega, rikkaliku bussija rongiliiklusega, suurte hüpermarketitega soodustab mugavust, kusjuures teiselt poolt tõuseb infotulva ja kiirustamisega, närvilisus. Kui inimene endale ei teadvusta regulaarse liikumise vajalikkust, annab see tõuke liikumisvaeguse, suurema närvilisuse ja erinevate stresside kuhjumisele. Liikumine on üks inimesele looduse poolt antud tähtsamaid vajadusi, mida igaüks realiseerib omamoodi suuremal või vähemal määral. Arvatavasti, ei kahtle keegi
kehasisestest pingetest. Ûha enam näeme ja kuuleme praegu inimeste närvilisuse suurenemisest ja tervise halvenemisest võrreldes vaarisade-emadega. Kõige suurem suremuse protsent Eestis on just südame-veresoonkonna haigustesse, mille üheks põhjuseks on kindlasti vähene kehaline aktiivsus. Rääkides aga noortest, tõdeme , kuidas koolides suureneb ülekaaluliste või labiilse närvikavaga laste arv.Tänapäeva elu oma hea autovarustusega, rikkaliku bussi-ja rongiliiklusega, suurte hüpermarketitega soodustab mugavust, kusjuures teiselt poolt tõuseb infotulva ja kiirustamisega, närvilisus. Kui inimene endale ei teadvusta regulaarse liikumise vajalikkust, annab see tõuke liikumisvaeguse, suurema närvilisuse ja erinevate stresside kuhjumisele. Liikumine on üks inimesele looduse poolt antud tähtsamaid vajadusi, mida igaüks realiseerib omamoodi suuremal või vähemal määral. Arvatavasti, ei kahtle keegi