vilkumisega näitama rikkekoode. USA-s on autode tehnilise seisukorra järgmiseks kasutatud signaallampe juba pikka aega. Järgmine eneseskontrollisüsteemi põlvkond, mis kannab nimetust OBD 2, võeti kasutusele USA-s 1996 aastal. Kõige suuremaks uuenduseks on siin heitgaaside mürgisuse järgimine ja rikkekoodi salvestushetke parameetrite fikseerimise lisandumine. Suureks sammuks edasi oli ka diagnoosipistikute ja rikkekoodide standardiseerimine. Sõltumata autovalmistajast on üldise diagnoostestiga võimalik lugeda kõikide autode rikkekoodide arvu, rikkehetke parameetreid. OBD 2 euroopa versiooni hakati nimetama EOBD-ks. Muutus kohustuslikuks 2001.a ja diiselitel 2004.a. Sõidutsükkel ja testivahemik Heitgaaside mürgisust mõjutavad toimingud ja seadiste töö diagnoosimiseks peale olema autoga sõidetud piisavalt pikka aega ja eri sõidutingimustes. Kontrollib juhtplokk häire kordumist. Diagnoosimiseks vajalik läbisõitjaotatakse sõidutsükliteks
kordub regulaarselt, salvestatakse see rikkekood etapi 3 rikkemällu. Etapp 4 NB! Rikkekoodide tuvastamisel prindi välja või kirjuta üles kõik: -rikkekoodid -esimesed salvestushetke parameetrid -osatestide tulemused -kütusesegu reguleerimise andmed Etapp5 Näidatakse hapnikuanduri viimasena sooritatud testi tulemused. Tulemusel võivad lisanduda auto valmistaja poolt lisatud täiendused. Hapnikuandur tuleb identifitseerida etapis 1. Sõltumata autovalmistajast peab tulemus näitama: Rikkalt lahjale siirdamise künnispinget. Lahjalt rikkale siirdamise künnispinget. Reageerimisaja arvutamise alumist pingeväärtust. Reageerimisaja arvutamise ülemist pingeväärtust. Rikkalt lahjale siirdumise reageerimisaega Lahjalt rikkale siirdumise reageerimisaega. Signaali miinimumpinget. Signaali Max pinget. Kütusesegu reguleering kahte ülemineku aega. Testi sooritamise aeg. Etapp 7 Rikkemälu on mõeldud nn vahepangaks, kuhu salvestataks avastatud rike
annaabi.ee 
