Staatiline elekter Staatilise elektri olemus Küllap on igaüks meist tunda saanud elektrilööki sealt, kus elektrit üldse ei peaks olema, näiteks ukselingilt, autoukselt, kraanikausilt, teiselt inimeselt. Mõnikord käib löögiga kaasas kõrvaga kuuldav heli. See on nagu miniäike meie elus. Inimene, kes tihti tunneb elektrilööki, teab tavaliselt juba ette, et nüüd ta saab “särtsu”. See võib teha ta ettevaatlikuks ning närviliseks. Just seetõttu võibki staatilist elektrit pidada keskkonda saastavaks nähtuseks. “Särtsu” kogenu püüab seda vältida. Ta puudutab ust enne avamist kiiresti sõrmega või
tsisterni sees liigub tolmu- ja õhusegude liikumisel materjalide töötlemisel (plastmass) ülekandeseadmete kummirihmade hõõrdumisel Kaitse staatiliste elektrilaengute kuhjumise vastu: maandamine õhuniiskuse tõstmine (üle 70%) antistaatiliste segude kasutamine õhu ioniseerimine kaitsegaaside kasutamine Olemus · Küllap on igaüks meist tunda saanud elektrilööki sealt, kus elektrit üldse ei peaks olema, näiteks ukselingilt, autoukselt, kraanikausilt, teiselt inimeselt. Mõnikord käib löögiga kaasas kõrvaga kuuldav heli. See ongi osaliselt staatiline energia. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. http://www.youtube.com/watch?v=qnl4
üleliigseid elektrone. Samasugune efekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa. Seda tüüpi elektrit nimetatakse staatiliseks, sest laeng püsib laetud objektil merevaigul, kammil või inimesel -, kuni elekter leiab mingi viisi äravoolamiseks või elektrilahenduseks. Staatilise elektri olemus Küllap on igaüks meist tunda saanud elektrilööki sealt, kus elektrit üldse ei peaks olema, näiteks ukselingilt, autoukselt, kraanikausilt, teiselt inimeselt. Mõnikord käib löögiga kaasas kõrvaga kuuldav heli. See on nagu miniäike meie elus. Inimene, kes tihti tunneb elektrilööki, teab tavaliselt juba ette, et nüüd ta saab "särtsu". See võib teha ta ettevaatlikuks ning närviliseks. Just seetõttu võibki staatilist elektrit pidada keskkonda saastavaks nähtuseks. "Särtsu" kogenu püüab seda vältida. Ta puudutab ust