I. energia ei teki ega kao vaid muundub ühest vormist teise (potensiaalne energia kineetiline energia II. entroopia universumis suureneb pidevalt (entroopia vähendamiseks tuleb teha tööd kulutada energiat) Metabolism Koosneb keemilistest reaktsioonidest, mille käigus energia muundub ühest vormist teise. Organismide metabolismide reaktsioone vahendavad ensüümid. + H2O + CO2 orgaaniline aine H2O, CO2 Fotosünteesi käigus tekkiv orgaaniline aine annab energiat nii autotroofsetele kui ka heterotroofsetele organismidele. Fotosünteesi käigus vabaneb O2 kõrvalproduktina. Metabolismireaktsioonid jagunevad kaheks: Assimilatsioon - lagundamisreaktsioonid - sünteesimisreaktsioonid - vabaneb energia - neeldub energia Dissimilatsioon Aeroobne aine- ja energiavahetus: rakuhingamine. - orgaaniliste ainete lagundamine O2 juuresolekul - C6H12O6 + 6O2 6CO2 + H2O + energia
soojalembesed karpkalalased (viidikas, turb, tippviidikas, rünt, teib, latikas, säinas). Ühiseks jooneks enamikule järvede väljavooludele on kalakoosluste liigivaesus. Kokkuvõte Pidev ühesuunaline veevool on vooluvetes kõige peamiseks keskkonnateguriks. Ta mõjutab kõiki ökosüsteemi osi. Teised keskkonna tegurid mõjutavad erineval määral erinevaid ökosüsteemi osi. Nii on vee temperatuur ja vooluhulk olulisteks faktoriteks kaladele. Autotroofsetele organismidele (kõrgemad taimed ja vetikad) on väga tähtsad valgustingimused. Põhja elustiku e. bentose koossseis ja hulk sõltub väga suurel määral põhjaiseloomust, mis tõsi on oma korda sõltuvuses voolukiirusest. Kasutatud kirjandus: Eesti jõed. 2001. Koostaja ja toimetaja A. Järvekülg. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 750 lk. Tiiu Trei, Sirje Vilbaste. 1998. Kas tunnete jõe- ja kaldataimi? 1-2. - Eesti Loodus. Nr. 7, lk. 297-298, Nr. 8, lk. 354-355.
Paljud ensüümid on hapnikutundlikud o Eristatakse Ranged anaeroobid - 0 on väga toksiline (metanogeenid, sulfaate redutseerivad bakterid, rohelised väävlibakterid) Aerotolernatsed anaeroobid hapniku juures olekul ei hukku (piimhappebakterid, klostriidid) CO · Suures koguses vajalik autotroofsetele bakteritele Söötmetele kus kasvatatakse sutotroofe lisatakse NAHCO ja inkubeeritakse CO atmosfääris · Vajalik ka heterotroofidele, sest seda läheb vaja metabolismis karboksüülimisreaktsioonil · Kapnofiil bakter, kes on vajab eluks palju CO-te keskkonnas (tihtipeale patogeenid) Rõhu mõju minroobidele · Mikroobid ei karda kõrget rõhku · Barofiilid mikroobid, kes eelistavad elada eriti kõrgetel rõhkudel (1000atm)
Meedikud tuvastasid, et 11-aastase tsükliga on malaaria- ja difteeriapuhangud, loomade suu- ja sõrataud, rändtirtsude massiline paljunemine jm (Karik 2007). Päikese tegevusel on suurem mõju Maa elustikule kui tavaliselt arvatakse ning vahel võib tema pikaajaline mõju jääda isegi märkamatuks, kuid tagasivaadetes ajaloole võib märgata nii mõndagi suursündmust, mille põhjus võib peituda just päikese aktiivsuse suurenemises või just selle vähenemises. Taimedele ja teistele autotroofsetele organismidele on päikeselt tulenev nähtav valgus oluline fotosünteesiprotsesside läbiviimiseks. Fotosüntees on taimedes ja fotosünteesivates bakterites toimuv protsess, mille käigus valgusenergia muudetakse orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. Taimede puhul seisneb fotosüntees süsihappegaasi- ja veemolekulide liitmises orgaanilise aine ehk glükoosi molekuliks valguse poolt ergastatud klorofülli energia arvel (joonis 1)
rakku hapnikuradikaalide eest näiteks pigmendid. Värvilistes marjades, puu- ja juurviljades, aga ka näiteks orasheinas on palju antioksüdante Hapnikust moodustuvad kahjulikud produktid likvideeritakse katalaasi, peroksidaasi või SOD'i (superoksiidi dismutaas) mehhanismide kaudu. Hellusebakter- Lactobacillus fermentum ME-3. Antioksüdantsed omadused- aitab toime tulla oksüdatiivse stressiga. 46 CO2 on vajalik suuremas koguses autotroofsetele bakteritele, aga ka heterotroofid vajavad seda, sest ka nendel toimub metabolismis karboksüülimisreaktsioone, kus CO2 laheb vaja. Söötmetele, milles kasvatatakse autotroofe, lisatakse tavaliselt NaHCO3 ja inkubeeritakse CO2 atmosfaaris. Aga neid võiks ka aereerida CO2-ga rikastatud õhuga. Paljud patogeensed bakterid, kes on kohanenud eluga CO2-rikkas keskkonnas (inimese või loomaorganism) on kapnofiilsed st. vajavad kõrgenenud CO2 sisaldust. Neid kasvatatakse
annaabi.ee 
