fotosüntees tsüanobakteritel ja anoksügeenne fotosüntees rohelistel ja purpurbakteritel. Fototroofsete bakterite rühmad. Oska neid ja nende elupaiku iseloomustada. Vinogradski sammas. Halobakterid (ehk haloarhed) kui bakterirodopsiiniga fotosünteesivad prokarüoodid. Bakterirodopsiin lihtsaima prootonpumbana. Fototroofsed bakterid kasutavad ATP sünteesiks valgusenergiat. Nad on reeglina võimelised autotroofseks kasvuks, kuid mitte kõik. Nt ei ole heliobakteritel ja halobakteritel autotroofset kasvu suudetud tõestada. Valgusenergia konverteerimiseks keemiliseks energiaks on vaja fotosünteesipigmente, milleks on taimedel ning enamikul FS bakteritel klorofüllid. Halobakteritel on fotosünteesipigmendiks bakterirodopsiin. Fotosünteesivad organismid jagunevad 2 rühma: 1) Oksügeensed e hapnikku tekitavad fotosünteesijad (taimed, vetikad, tsüanobakterid). Kasutavad fotosünteesil CO2 redutseerimisel eksogeense redutseerijana vett, millest vabaneb hapnik.
Ordoviitsiumis olid sammalloomad. Moodustasid lubjasetet. Hilisdevonis surid kõik külma tõttu välja. Permis olid lubjaskeletiga käsnad. Heksakorallid on säilinud tänapäevani ja neil on 6 tentaaklit (ulatuvad välja) ja 6 sisemist sekti (sisseulatuvad). On modulaarsed organismid, kes on laia kasvuvormide spektriga. Põhimoodul on polüüp. Teatud suuruseni on osadel binaarne jagunemine ja pärast seda kasvavad edasi. Tänu koralli sümbioosile esineb neil nii autotroofset kui heterotroofset toitumist. Autotroofsus on põhiliselt puutaolisel kasvuvormil. Kui korall veest välja võtta, siis kaotab ta värvi, sest värvipigmendi annab talle vetikas. Ojad ja jõed EKSAMIS Ojad ja jõed on ühesuunalised vooluvee süsteemid. Erinevused seisuveekogudest: 1) ühesuunaline vool 2) lineaarne kuju 3) kõikuv vooluhulk 4) ebapüsiv voolusäng ja põhjamorfoloogia – õõnestab põhjast materjali kaasa, setitab selle
ainult toitaineid, linn aga kõike mõeldavat; 3) linnale on iseloomulik suurem ja mürgisem jäätmete hulk, kusjuures suurem osa jäätmetest (sünteetilised ained) on mürgisemad kui algne tooraine. Linnale on keskkond, kust tulevad temale funktsioneerimiseks vajalikud ained (sisend) ja keskkond, kuhu satuvad elutegevuse produktid (väljund) tunduvalt tähtsamad, kui näit. sellise autotroofse süsteemi nagu mets puhul. Linnad sisaldavad endas autotroofset komponenti, milleks on puud, põõsad, haljasalad, roheline vöönd ümber linna. Selle rohelise komponendi orgaanilise aine produktsioon aga ei mängi eriti suurt rolli linna varustamisel funktsioneerimiseks vajalike ainetega. Väljastpoolt saabuva toidu, kütuse, vee ja energiata lõpetaks linn kui ökosüsteem funktsioneerimise. Inimesed sureksid nälga (hukkumine) või lahkuksid linnast (emigratsioon).
annaabi.ee 
