rohelised loomsed seened ja väliskeskkonnast taimed organism bakterid saadavatest anorgaanilistest toitumistü toitumistü id toitumistüü süsinikuühenditest übilt übilt bilt autotroofi heterotroo saprotroofi d fid d Produtsendid - tootjad Saprotroof ehk saproob on Konsumendid - organism, kes tarbijad saab oma
Resistentus vastupanu võime antibiootikumitele. Pooldumine Ebasootsas keskonnas moodustavad bakterid spoore. Looduses on bakterid tähtsad lagundajad. Paljasseemnetaimed on taimed millel seemned asuvad käbi sees. (ei ole kaetud vilja kestaga) Näiteks kuusk, kadakas, mänd jne Katteseemnetaimed seeme asub vilja sees. Näiteks pirn ja õun. Eostaimed paljunevad eostega (ei teki õisi) Näiteks samblikud, seened jne Kas tegemist on autotroofi (A) või heterotroofiga (H)? Hobune H Vihmauss H Tamm A Soolekepike H Tsüanobakter - A Kukeseen H Kukk H Sõnajalg A Liblikas H Kullerkupp A Glükoosi lagundamine Fotosüntees Valguse abil valmistamine. Vajalikud tingimused Valgusenergia, klorofüll Lähteained Co2, H20 Saadused Glükoos, O2 Millisest fotosünteesi lähteainest tekib hapnik? H20 Valgusstaadium lähteaine vesi, saadus hapnik
ja raua ühendeid. Ookeaniline- koosneb peamiselt basaldist, vähem ränioksiide, rohkem magneesiumis ja raua ühendeid. Nende vahel on subkontinentaalne maakoor ehk üleminekuala. Kõigi keskmine paksu 20 km, tihedus 2,7. Koostis: Hapnik- 47%, Räni(Si) 28%, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K. Elusaine ehk biomass- kõige väiskem osa biosfääris. Koosneb H, C, O, P, N; S- biogeensetest elementidest- kõik taime aj loomariigi esindajad, keerukamad orgaanilised molekulid. Autotroofi- ise suutelised sünteesima eluks vajalike orgaanilsit ainet, heterotroofid- kasutava aga organismivälist orgaanilist ainet. Elementide levik: Nüüdisajal tuntakse 112 keemilist elementi, neist esineb looduses 90, ülejäänud on saadud tehislikult tuumareaktsioonide abil. Raku põhiosa moodustub peamiselt 6 keemilist elementi: C, H, O, N, F, S Vesinik Avastas XVI sjandil esimesel poole Paracelsius, 1776. a tegi Cavendish kindlaks omadused, 1783
kuna selle seedimine on kergem ja saadav energiakogus suurem. Redutsendid e. saprotroofid e. lagundajad Need organismid toituvad vaid surnud orgaanilisest ainest ja on, vaatamata sellele, et neid vahest asetatakse autotroofide ja heterotroofide kõrvale kolmandaks ökoloogiliseks grupiks, tegelikult lihtsalt eriline klass heterotroofe. Näiteks: ● enamus seeni ● enamus baktereid ● osad loomad Võimalik primitiivne isetoimiv kooslus võiks sisaldada ainult ühte autotroofi ja ühte lagundajat. Suurem osa taimsest massist (peamiselt tselluloos ja ligniin) lagunebki bakterite ja seente abil. Loomad pole võimelised selliseid keerulisi molekule seedima (va. seedekulglas elavate bakterite abil). Loomi, nagu vihmaussid, tuhatjalgseid, kakandeid jt. on klassikaliselt samuti käsitletud lagundajatena. Kaasajal liigitatakse nad sageli detritivoorideks kuna saavad suurema osa oma toidust seedides surnud orgaanilise aine pinnal olevaid baktereid ja seeni.
annaabi.ee 
