mikrofoninuppu ja edastada oma soov operaatorile. Operaatori tööks oli aga mõõta kõne aega ning arvutada selle maksumus. 1956. aastal, mõned allikad väidavad, et 1960. aastal käivitati Rootsis esimene poolautomaatne autotelefonisüsteem. Releesid ja lampvõimendeid sisaldav ,,mobiiltelefon" kaalus ligi 40 kg, süsteemi riistvara arendasid firmad Ericsson ja Marconi. Helistada sai autost tavatelefonivõrku ning operaatori vahendusel sai edastada kutsungi ka autotelefonile. Helistaja pidi teadma, millise saatja levipiirkonnas mobiil viibib. Numbreid valiti kettaga. Sellised mobiilid tühjendasid auto aku aga mõne kõnega, seega targem oli rääkimise ajal mootor hoida sees. 5 1957. aastal arendab Vene raadioinsener Leonid Kuprijanovits olenematta ameeriklastest välja 3 kilogrammi kaaluva raadiotelefoni. Huvitav fakt on ka see, et Inglismaa esimeseks
Operaatori tööks oli aga mõõta kõne aega ning arvutada selle maksumus. 1956. aastal, mõned allikad väidavad, et 1960. aastal käivitati Rootsis esimene Mobile System poolautomaatne autotelefonisüsteem. Releesid ja lampvõimendeid sisaldav ,,mobiiltelefon" 5 kaalus ligi 40 kg, süsteemi riistvara arendasid firmad Ericsson ja Marconi. Helistada sai autost tavatelefonivõrku ning operaatori vahendusel sai edastada kutsungi ka autotelefonile. Helistaja pidi teadma, millise saatja levipiirkonnas mobiil viibib. Numbreid valiti kettaga. Sellised mobiilid tühjendasid auto aku aga mõne kõnega, seega targem oli rääkimise ajal mootor sees hoida. Helistaja pidi sealjuures teadma, millise saatja levipiirkonnas mobiil parajasti viibib. Numbreid valiti (impulssmeetodil) kettaga. MTA-telefon lisas auto hinnale olulise osa tänases vääringus umbes 70 000 rootsi krooni. 1957