7. Naiste ja meeste ökoloogilise jalajälje erinevuse põhjustab käesoleva uuringu põhjal otsustades erinev transpordikasutus. Kogutud andmete põhjal on vastav meeste ökoloogiline jalajälg 1,52 gha/a in, naistel 0,63, moodustades meeste omast 42% (Joonis 2). 8. Uuriti bussi, rongi, auto ja lennuki kasutust (Joonis 5). Selgus, et meie uuringu kohaselt on suurim keskkonnamõju autokasutusel, mis osutab veelkord pealinna autostumisele. Ühistranspordi (buss, rong) mõju on tagasihoidlik, mis viitab selle transpordiliigi keskkonnasõbralikkusele, aga ka sellele, et meie poolt küsitletud inimesed kasutavad bussi ja rongi harva. Küsitlusele vastanud naised sõitsid nädalas autoga keskmiselt 110,60 km, mehed aga 256,91 km. Keskmiselt on igas autos 2 sõitjat. Bussiga sõidavad naised nädalas keskmiselt 28,36 km, mehed 40,67 km. Suure keskkonnamõjuga lennusõidu osakaal on meie valimi puhul väike.
Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. 2. Nafta ja maailm Nafta tootmine müügiks sai alguse 1850-ndail Venemaal, Rumeenias ja USAS-st. Esimene naftapuurtorn lasti käik 1859.a. Pennsylvanias. Toodeti eelkõige lambiõli( petrooleumi). Ka kütteõli, määrdeõli ja tõrva õnnestus müüa. 20. sajandili algul tekitas autode arvukuse kasv bensiini suure nõudluse. Esimese maailmasõja ajal suurenes ka nõudlus asfaltile ja bituumendile teedeehituse tarbeks, tänu autostumisele. Enneolematu kiire areng toimus ka naftat töötlevas tööstuses,kus leiutati ja võeti kasutusele uusi meetodeid. Naftavarud paiknevad maailmas ebaühtlaselt. Mitmel arenenud tööstusmaal, nagu Jaapan,Saksamaa, Prantsusmaa jt, ei ole naftat ja peavad nad seda sisse ostma. Pärast Teist maailmasõda hakkas naftatööstus laienema. 1969. a. loodi OPEC( Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon) naftat tootvate liikmesmaade huvide kaitseks rahvusvahelisel turul. 3
annaabi.ee 
