munatoodang kanadel; mimikriga seotud tunnused putukatel. 23. Erinevaid soomääramise tüüpe organismidel? rohutirtsud XO soomääramissüsteem: emastel tirtsudel on üks X chr rohkem kui isastel. Emaste karüotüüp XX, isastel XO. On oluline, et isaste X chr pärineb emalt ja emaste üks X isalt ning teine emalt. Lindudel, reptiilidel ja liblikatel on isased homogameetsed (ZZ) ja emased heterogameetsed (ZW). äädikakärbsel X chr-de arvu suhtega autosoomidesse. XX on emased, XY isased. Y vaja viljakuseks, mitte fenotüübi määramiseks. mesilased haplo diplosüsteem: emased arenevad viljastatud munarakust (diploidsed), isased viljastamata munarakust (haploidsed). Kuninganna moodustab munarakke meiootiliselt, spermid isastel tekivad mitootiliselt. Mõisted 4: - Rakutsükkel - raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni - Meioos - rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust (diploidsest somaatilisest
kromosoomi regioonis Y-kromosoomis pole elule tähtsad geenid. Ta on tegelikult varases embüroloogilises arengus kätteandev suund, mis määrab ära kas embüro areneb mehe või naise suunal. See on ka kõik. Nii kui gonaadi algjoon ühele või teisele poole on tekkinud, määrab ära see ülejäänud embüronaalse arengu. Aga see esimene "nõks" peab toimuma. X kromosoomi-autosoomide tasakaal - Drosophila: Y ei määra sugu (XXY emane, XO isane). Sugu määratakse X suhtega autosoomidesse (A). (Norm.emane AA ja XX 1:1; Norm.isane AA ja XY 1:2) Vastupidi imetajatele on isasel Drosophilal X kromosoom ülereguleeritud nii et transkriptsiooni tasandil on see sama mis XX emasel. Aneuploidsel kärbsel: Emane X:A 1.0 Isane X:A 0.5 Interseks 0.5 X:A 1.0 (steriilne, mõlemate sootunnustega Sõltub sellest palju x-kromosoome autosoomide suhtes on. Emaefekt: On seotud sooga, kuid ei ole määratud otseselt geenide poolt tuuma genoomis, vaid
erinevas kohas. Posttranslatsiooniline geeniregulatsioon eukarüootides – alternatiivne splaissimine valgugeenide arv ei ole otseses sõltuvuses organismi keerukusest sireussil (C. elegans) on 20 060 geeni inimesel (H. sapiens) on 21 888 geeni Alternatiivne splaissimine äädikakärbse soomääramise geenidel. Sugu on määratud mitte ainult sugukromosoomidega, vaid autosoomsete kromosoomidega. Sugukromosoomide suhe autosoomidesse. Sugu määratakse geenidoosiga. Isase äädikakärbse puhul (X ja A suhe) 0,5 ja emase puhul 1. Isaste puhul splaissimist ei reguleerita. RNA-ga seostuv valk, mis reguleerib teiste geenide splaissimist. Splaissitakse välja intron 1 ja 2, eksonid 1, 2 ja 3 ühendatakse ning tulemuseks on mittefunktsionaalne valk, sest eksonis 2. on stoppkoodon. Emastel esinevad säärased regulaatorid, isastel mitte. Ühendatakse eksonid 1 ja 3 ja
annaabi.ee 
