Nende alusel võis juba hakata tõsiselt taotlema meetodi laialdasemat rakendamist ning teadusasutuse loomist Tõnismäe linnahaigla baasil. 1977. aastal 17. Novembril avati Tallinnas Tõnismäe haigla traumaosakonna baasil Metallosteosünteesi Teadusliku Uurimise Laboratoorium ja Kliinik (MTULK). Pärast Seppo surma sai sellest aastal 1992 A. Seppo Traumatoloogia ja Ortopeedia Keskus, mis aga äkitselt suleti 1994 aastal. Selleks ajaks oli Seppo saanud 12 autoritunnistust, 10 välismaist patenti ja teinud ühe avastuse (nendest 5 autoritunnistust ja avastus vormistati pärast Seppo surma). 1974. aastal esitas dr Arnold Seppo avalduse NSV Liidu Leiutiste ja Avastuste Komiteele, et ta on avastanud uue elusliigese. See avaldus lükati tagasi, vihjates mõningatele puudustele vormistamises. 70. aastate lõpul aga selgus, et sama avastuse on prioriteedi saamiseks esitanud TsITO (Moskvas asuva Traumatoloogia ja
Naksurmardikate enamlevinud liikidele töötati välja suguferomoonide (geraniooli ja farnesooli estrid) preparatiivsed vormid. Juvenüülhormooni analoogidest lülitati preparaat efokseen NL taimekaitsevahendite nimekirja kasvuhoonekarilase tõrjeks. Retardantsete preparaatide väljatöötamine teraviljade lamandumise vältimiseks katkes seoses sektori likvideerimisega 1992. aastal. Kokku saadi uutele ainetele, tootmismeetoditele ja preparatiivsetele vormidele poolsada NL autoritunnistust ja mitmeid patente. 1982. Aastal pälvis sektori töö ENSV riikliku preemia. Tootmistehnoloogiate katsetamine ja katsepartiide tootmine toimus pooltööstuslikul katseseadmel Männikul TA Tehnilises Katsebaasis. Esimesed kilogrammid sünteetilist tsitraali saadi 1966. aasta lõpus. Aastate jooksul eesmärk-produktide fookus nihkus: tsitraali ja lõhnaainete asemele tulid taimekaitsevahendid. Katseseadmel toodeti tsitraali, irooni, efokseeni, feromoone, retardante jm
annaabi.ee 
