kaudu. Samuti on NATO-l tihedad partnerlussuhted Austraalia, Jaapani jpt-ga. Üks kõigi, kõik ühe eest Esimeseks suuremaks NATO operatsiooniks Euroopas oli novembris 1992 alanud NATO mereväeoperatsioon Sharp Guard Aadria meres. Aprillis 1993 kehtestati operatsiooniga Deny Light lennuliiklusvaba tsoon Bosnia ja Hertsegoviina kohal. 1995. aasta lõpus alustasid rahutagamisjõud endises Jugoslaavias maaväeoperatsiooni Joint Endeavour. Jaanuaris 1999 autoriseeris NATO õhulöögid Jugoslaavia Föderaalse Vabariigi pihta. 11.09.2001 avaldas NATO USA-le seoses terroristlike rünnakutega solidaarsust – alliansi ajaloos seni ainus kord, mil on rakendatud NATO kollektiivkaitse põhimõtet. 2001. aastal alanud mereväeoperatsioon Active Endeavour Vahemerel oligi esimene Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5 alusel käivitatud operatsioon. 2002. aastal loodi NATO reageerimisjõud eesmärgiga olla valmis kiirelt ja adekvaatselt uutele ohtudele reageerima. 2003
aastaks, süstikud pidid pensionile minema ja nende asemele astuma uued kosmoseraketid. Samuti tahtis ta ameeriklaste tagasipöördumist kuule 2018 aastaks. Detsembris 2003 allkirjastas Bush legislatuuri, mis andis võtmeressursse tema Healthy Forsesi Initiativile. Teine vastuoluline asi oli Bushi Clear Skies Initiative, mis otsib lahendust õhu saaste vähendamiseks emissioonide kaubanduse abil. Keskkond 2002 anti välja Great Lakesi Legacy Act, mis autoriseeris föderaalvalitsust, et alustada saaste puhastamist Suure järvistus. Samuti ka 2002 Brownfieldsi Legislationi, mis kiirendas mahajäetud tööstupaikade puhastamist. Bush ei toetanud Kyoto Protokolli, tuues põhjenduseks väited, et see oli suunatud selgelt USA vastu. Bush leidis samuti, et väidetav kliima soojenemise fenomen vajab veel rohkem uurimist, enne kui saab kindel olla selle tõepärasuses. Majanduslike ja riiklike põhjuste pärast toetas Bush Alaska senaatori ted Stevensi plaani