* Riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks, * Menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks; * Menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem; * Lapsendamissaladuse hoidmiseks; * Alaealise või vaimupuudega isiku huvides, eelkõige sellise isiku ülekuulamiseks; * Äri- või autorisaladuse hoidmiseks, kui avaliku aruteluga kahjustataks olulist kaitset väärivat huvi; * Seaduse alusel isiku eraelu või ärisaladuse hoidmiseks kohustatud isiku ülekuulamiseks, kui isikul on seaduse järgi õigus saladus menetluses avaldada; * Posti, telegraafi või telefoni teel või muul üldkasutataval viisil edastatud sõnumi saladuse kaitseks. Kohus võib kuulutada menetluse või menetluse osa omal algatusel kinniseks ka muul juhul, kui selleta oleks ohustatud objektiivne
Väga oluline oli nõukogude ajal töö kirjadega. Pikka aega hinnati toimetuse tööd just selle järgi, kui palju kirju ta sai. Kirjade osakond suunas kirjad vastavatesse osakondadesse, osa jäid kirjade osakonnale toimetada, osa jäid avaldamata. Kirjasid arvestati väga rangelt öeldi, et toimetusele tulnud kiri ei ole erakiri, vaid dokument. Ka anonüümsed kirjad loeti läbi. Kui mõnda kirja ei avaldatud, siis pidi see minema arhiivi koos ärakirjaga vastusest kirjakirjutajale. Autorisaladuse rikkumist võis kvalifitseerida ka kriminaalkuriteona. Kirjade osakond pidi jälgima kirjade liikumist toimetuses, pärast nende avaldamist oodati vastuseid ka vastavatelt instantsidelt. Kirjade osakonda peeti noorele ajakirjanikule väga vajalikuks praktikaks, et ta saaks aimu toimetuse tööst. Väljaannete nimel töötasid korrespondendid ja erikorrespondendid. Nemad pidid olema väljaande esindajad kohapeal, kes pidid looma toimetusevälise aktiivi. Temalt
annaabi.ee 
