Need võisid saabuda komeetidega. Uuriti komeeditükke. ! 1969 Murchinsoni komeeti uurides leiti nii maiseid kui tundmatuid aminohappeid. Maad pommitanud meteoriidisadu võis tuua vajalikke aminohappeid. Elu hällid · Soe lomp(Rannavööndi veekogud 80°-100° · Kuum katlake(kuumaveeallikad ookeanis, 150°-250°) · Jääkamber (Jääväljadel on nukleotiidid püsivad Ribosüümne ENA valklipiidne membraanRNA-DNA Elu põhiomaduseks on autoreproduktsioon s.o. endasarnase taastekitamine. Probleemid elutekke nüüdisaegsete käsitluste ees: (8. Küsimus lk 61) 1) Seni pole üheski elueelseid tingimusi modelleerivas katsesüteemis saadud polünukleotiidahelate, ei RNA ega DNA sünteesi. 2) Pole antud rahuldavat seletust geneetilise koodi tekkele, mille vahendusel kandub info nukleiinhappelt valgule. Elu areng Maal Elu teke algas 4 miljardit aastat tagasi Biomolekulid
molekulide kontsentratsioon - reaktsioonid (80-110 kraadi- elas vaid termofiilne organism). · Kuum katlake (Wächtershäuser): anorg. CO2 sidumine org. ühenditeks püriidi pinnal (kõrge temp). · Jääkamber (Miller/Levy): elu tekkis madalal (0) temp, sest mitmed DNA ja RNA koostises olevad nukleotiidid püsivad sel temp-il (vaja püsivad koostisosi lagunemise/sünteesi tasakaalu säilimiseks). Elu käivitumine: elu põhiomaduseks on autoreproduktsioon e endasarnase taastekitamine. Kõigis organismides on järjepidevuse ja spetsiifika säilitajaks DNA ja realiseerijaks valgud (vahendajaks RNA). DNA vajab replikatsiooniks ensüüme (valke) ja ensüümide süntees vajab DNA-s sisalduvad infot. Francis Crick (1968): DNA-kesksele elule eelnes RNA-keskne elu (RNA võib ise replikatsiooni teostada). Cech (1982) avastas katalüütiliste omadustega RNA ribosüüm. Probleemid elutekke nüüdisaegse käsitluste ees: 1
Taimede paljundamine Voltveti koolituskeskus Marje Kask 2016 Paljunemine · Paljunemine (sigimine, autoreproduktsioon) organismide enesetootmine. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi, seepärast järglased ei ole 100 % identsed. · Mittesugulisel paljunemisel (vegetatiivselt, eostega, jagunemisel) lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond
annaabi.ee 
