antibiootikumid. Streptomütseetide diferentseerumise regulatsioon Streptomütseetide mütseeliumi reproduktiivne diferentseerumine toimub vastusena toitainete näljale. Diferentseerumist indutseerivad mitmed erinevad signaalid. 1. Metaboolsete signaalidena toimivad nii GTP kontsentratsiooni langus kui ka ppGpp kontsentratsiooni tõus rakkudes, kusjuures GTP kontsentratsiooni muutus on otsesema toimega kui ppGpp hulga muutus. 2. Autoregulatoorsed faktorid. Osa streptomütseete produtseerivad difundeeruvaid faktoreid, mis indutseerivad sporulatsiooni juba väga madalal kontsentratsioonil. Neid faktoreid nimetatakse bakteriaalseteks feromoonideks. Üheks selliseks feromooniks on A-faktor (2-isokaprüloüül-3R- hüdroksümetüül -butüroollaktoon). A-faktori sünteesiga kaasneb ka streptomütsiini sünteesi induktsioon. Kui streptomütsiini produktsioon on jõudnud maksimaalsele tasemele, A-faktorit enam ei
mitmesugused antibiootikumid. Streptomütseetide diferentseerumise regulatsioon Streptomütseetide mütseeliumi reproduktiivne diferentseerumine toimub vastusena toitainete näljale. Diferentseerumist indutseerivad mitmed erinevad signaalid. 1. Metaboolsete signaalidena toimivad nii GTP kontsentratsiooni langus kui ka ppGpp kontsentratsiooni tõus rakkudes, kusjuures GTP kontsentratsiooni muutus on otsesema toimega kui ppGpp hulga muutus. 2. Autoregulatoorsed faktorid. Osa streptomütseete produtseerivad difundeeruvaid faktoreid, mis indutseerivad sporulatsiooni juba väga madalal kontsentratsioonil. Neid faktoreid nimetatakse bakteriaalseteks feromoonideks. Üheks selliseks feromooniks on A-faktor (2-isokaprüloüül-3R- hüdroksümetüül -butüroollaktoon). A-faktori sünteesiga kaasneb ka streptomütsiini sünteesi induktsioon. Kui streptomütsiini produktsioon on jõudnud maksimaalsele tasemele, A-faktorit enam ei
annaabi.ee 
