Maali vaadates tundus, et seal võib veel midagi varjatut olla, kuna see oli lihtsalt nii sügav, kuid siiani ei ole ma suutnud välja mõelda, mis see võis olla. Suurest uudishimust vaatasin jällegi nimesilti, kus mu arvamus ümberlükati. Sellel maalil oli kujutatud Tartu linna Emajõe kaldal, nagu teose nimigi reetis ,,Tartu vaade". Maali oli 1937. aastal maalinud Villem Ormisson. Edasi kõndides nägin mitut tuba, kus oli arvatavasti renessanssi stiilis autoportreesi. Iga ruumi keskel oli mitu kuju. Kuna mulle aga seal ruumis olevad maalid ei meeldinud, kõndisin edasi järgmistesse ruumidesse. Eelviimases ruumis nägin jällegi ühte väga tõetruud maali. Maalil oli kujutatud ühte suurt jämedat puud, mille liigiks ma alguses pakkusin tamme. Nimesilti vaadates sain aru, et olen taaskonrd eksinud maalil olid hoopiski pärnad. Õlimaali ,,Vanad pärnad ,,Valge hobi kõrtsi juures"" oli maalinud August Matthias Hagen 1838. aastal.
„Metsavaade“. Ta sureb tundmatune. Hoppeman oli Ruisdael’i õpilane, kes maalib loodust, külavaateid jne. Varmistid ehk meremaalijad. Paulus Potter oli loomamaalija. Rembrandt oli Hollandi kuulsaim maalikunstnik ja elas oma ajast nö ees. Erines teistest, kuna suutis panna töödesse väga sügava sisu, väga psühholoogilised maalid ja seal oli tunda ka ligimese armastust. Polnud oluline inimese väline ilu, vaid sisemine hingeelu. Väga palju teinud autoportreesi, peamiselt ajal kui tal endal oli raske. Saavutab 17.sajandil väga kiirelt kuulsuse. Tema õnnelik abiellu ja edu kajastuvad ka tema tööödes. Peetakse ka protestanliku kristuse parimaks maalijaks- ta ei maalinud vaid züseed vaid paneb ka enda poolt juurde. Leiab suurt tunnustust grupiportreedega. Peale seda maalib peamiselt portreesi, eriti oma naist Saskiat. Varasemartes töödes on tunda Itaalia barokki mõju, maalib ka mütoloogiaga seonduvat „Dayanee“
annaabi.ee 
