kujutatava pea oli ¾ pöördes vaatega vasakule. Nägu oli tavaliselt tugevalt valgustatud, nii oli seal eriti hästi näha valguse-varju mängu. Isikud portreedel on endasse tõmbunud ja uuriva või skeptilise pilguga ning sealt ei olnud võimalik nende sisemaailma kohta midagi välja lugeda. Parim näidis selleks on ,,Mees punase turbaniga", mida peetakse tema autoportreeks, sest selline otse vaatajale suunatud uuriv pilt on omane peegli ees maalitud autoportreele. 4. Tehnikast Madalmaade maalikunstnikud üllatasid 15. sajandil kõiki eelkõige aga Itaalia maalikunstnikke värvitoonide sügavuse ja pehmuse ning üleminekute sujuvusega. Kui siiani oli maailmatehnikas olnud valitsevaks tempera, siis nüüd võeti kasutusele õlivärvid, mis võimaldasid kõike seda, milleks tempera võimeline polnud: sära, sujuvus, läige. Õlimaalitehnika ei tekkinud aga juhuslikult, vaid seoses uue püüdlusega kujutada kõike võimalikult detailselt ja
tavaliselt neutraalse tumeda taustaga, kujutatava pea oli pöördes vaatega vasakule. Nägu oli tavaliselt tugevalt valgustatud, nii oli seal eriti hästi näha valguse-varju mängu. Isikud portreedel on endasse tõmbunud ja uuriva või skeptilise pilguga ning sealt ei olnud võimalik nende sisemaailma kohta midagi välja lugeda. Parim näidis selleks on ,,Mees punase turbaniga", mida peetakse tema autoportreeks, sest selline otse vaatajale suunatud uuriv pilt on omane peegli ees maalitud autoportreele. Madalmaade maalikunstnikud üllatasid 15. sajandil kõiki, eelkõige aga Itaalia maalikunstnikke, värvitoonide sügavuse ja pehmuse ning üleminekute sujuvusega. Kui siiani oli maailmatehnikas olnud valitsevaks tempera, siis nüüd võeti kasutusele õlivärvid, mis võimaldasid kõike seda, milleks tempera võimeline polnud: sära, sujuvus, läige. Õlimaalitehnika ei tekkinud aga juhuslikult, vaid seoses uue püüdlusega kujutada kõike võimalikult detailselt ja loomutruult
annaabi.ee 
