Külgplaadi mesodermi rakud (nendest tuleb signaal), Schwanni rakud, aksonid, somiidid (lihasrakud), pigmendirakud... · Kuidas Hox perekonna geenid mõjutavad jäseme arengut? Hox geenid määravad anterio-posterioorsel teljel koha, kuhu jäse tekib (Hox5, Hox6- esijäse, Hox10-tagujäse) ning määravad sõrmede asetuse ja lahknemise. (Spetsifitseerib mesenhüümi rakud kas stülopoodiks, seugopoodiks või autopoodiks.) · Kuidas mõjutavad jäsemepunga teket ning jäseme arengut FGF8 ja FGF10? FGF valgud osalevad jäsemepunga initsiatsioonis. FGF10 avaldub jäsemepunga mesenhüümis ja indutseerib ektodermis AERi tekke. FGF8 avaldub AERis ja hoiab AER-ga külgneva mesenhüümi jagunemas. · Apikaalse-ektodermaalse valli (AER) ning selle all paikneva mesenhüümi roll -areneva jäseme peamine signaalikeskus JUHIB JÄSEME EDASIST ARENGUT ja
somaatilisest kihist (jäseme skeleti eelrakud) ja somiitidest (lihaste eelrakud). Vajalikud on ka neuraalhari ja neuraaltoru. Maismaaselgroogsetel on 4 jäsemepunga, mis asetsevad alati vastakuti. Kuidas Hox perekonna geenid mõjutavad jäseme arengut? Hox geenid määravad anterioposterioorsel teljel koha, kuhu jäse tekib; eristavad mesenhüümi rakud kas stülopoodiks, seugopoodiks või autopoodiks ja määravad sõrmede asetuse. Jäsemepungade positsioon on määratud Hox geenide ekspressiooniga piki anterio-posterioorset telge. Esimesena aktiveerub Hox-geenide toimel jäseme tagumine osa. Erinevate Hox geenide avaldumine erinevates jäseme piirkondades määrab ära, mis jäseme osa tekib. Nt Hox9 vastutab rangluu arengu eest, Hox10 õlavarreluu, Hox11 küünarluu ja kodarluu, Hox 12 kämblaluu, Hox 13 sõrmede arengu eest
piirkond. Osadel madudel (püüton) ei eksisteeri sellist jäseme-spetsiifilist Hox-geenide mustrit. Tetrapoodide ehk neljajalgsete loomade (amfiibid, roomajad, linnud, imetajad) jäsemete ülesehitus jaotatakse sõltuvalt proksimaalsest- distaalsest (lähimine-kaugmine) asukohast kehatelje suhtes: proksimaalselt paiknevaks stülopoodiks (õlavarreluu ja reieluu) keskmiseks seugopoodiks (küünarluu, kodarluu; sääreluu, pindluu) distaalselt paiknevaks autopoodiks (randmeluud, kämblaluud, sõrmeluud, pöialuud, varbaluud) Luukoe moodustumise mehhanismid: Oska kirjeldada ja võrrelda intramembranoosset ossifikatsiooni ja endokondraalset ossifikatsiooni (osteoblast, osteotsüüt, osteoklast, kõhreümbris, luuümbris/periost, kondrotsüüdid ja hüpertroofsed kondrotsüüdid jmt). Osteogenees ehk luukoe moodustumine. Skeletiluud pärinevad kolmest regioonist:
annaabi.ee 
