sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud Organisatsioonikultuur – mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse „kontrolliva“ ja „direktiivse“ kultuuri kujunemist. Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi Struktuurid ja süsteemid – paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiga. Süsteemid (tasu, tunnustus ja karjäär) toetavad loovuse arengut. Juhtkond julgustab töötajaid võtma initsiatiivi ja riski. Parimate meetotide leidmine olulisem kui reeglitest kinnipidamine. Loovustja innovatsiooni tunnustatakse/hüvitatakse. Vigadest õpitakse, neid ei varjata ega karistata. Erineva taustaga inimeste värbamine Koostööd soodustav organisatsioonistruktuur (mitte funktsionaalne eristumine) 22
rahvuskubermangu loomiseks ja sellele autonoomia andmise. Tallinnas ametisse kubermangukomissar J. Poska Kubermangu juhiks määrati Jaan Poska. 30/03/1917 Vene Ajutine valitsus annab määruse laialdase autonoomiga Eesti rahvuskubermangu Oktoobripöördega võttis Eestis võimu üle Eestimaa Sõja- loomiseks Revolutsioonikomitee, mille eesotsas olid Ivan Rabtsinski ja Viktor 27/10/1917 enamlased võtavad võimu üle Kingissepp. Enamlased alustasid koheselt kommunistlike reformide
lepinguid, mis tihti ,,allkirjastatakse" lõunasöögi lauas kõike seda tehakse pikaajaliste suhete hoidmise eesmärgil. Selge on see, et turundusinimesed vajavad väga palju silmast- silma suhtlemist, et nende tööülesanded saaksid täidetud. Uurimis- ja arendustöö (R&D) eripäraks võrreldes teiste funktsioonide tööga on see, et tihti eeldab toimiva lahenduse leidmine pikaajalist täiesti iseseisvat tööd või meeskonnatööd (aga ka siis on meeskonnaliikmed suhteliselt suure autonoomiga tööülesannete täitmisel). See on viinud situatsioonini, kus kiirustamist ja pingsat ning stressirohket tähtaegade jälgimist selles töövaldkonnas leiab märksa vähem ja harvemini kui teiste funktsioonide puhul. Kuna uurimistöö tulemus on tihti seotud mitme lõpetatud projektiga ja detailirohke ning vajab arusaamiseks selgitusi peaks suhtlemiseks kasutama rikkamaid IKT vahendeid (videokonverentse). Kui arendustöötajad asuvad erinevais asukohtades on kasu ühise