õigusteaduste kandidaadi teadusliku kraadiga. Järgnes aastane sõjaväeteenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aasta augustis asus noor jurist Tallinna ning hakkas elatist teenima advokaadina Jaan Poska abilisena. 1901. aastal hakkas Pätsi toimetamisel Tallinnas ilmuma uus ajaleht ,,Teataja". 1905. aasta sügisel sai Päts linnapea kohusetäitja koha. Sündmuste ägenedes asus Päts mõõdukamale positsioonile. Õhus rippunud autonoomiataotlused aga ei realiseerunud, sest detsembris asus keskvõim vasturünnakule. ,,Teataja" suleti, kindralkuberneri käsu alusel tuli arreteerida juhtivad eesti tegelased. Tänu õnnelikule juhusele sai Päts teada teda ähvardavast ohust ning põgenes koos Jaan Teemandiga reaktsiooni meelevalda sattunud Tallinnast. K. Päts ja teised revolutsioonipõgenikud peatusid mõnda aega Sveitsis Berni lähedal. Ühest vene lehest saadi juhuslikult teada, et Raplas oli sõjakohus K. Pätsi tema mässulise
koalitsioonid; 1990ndatel kristlike demokraatide ja konservatiivide valitsused; 1995. liitus Euroopa Liiduga; 40. Hispaania XX sajandil Hispaania – USA sõda 1898. aastal mõjus Hispaania moraalile laastavalt. 20. sajandi hakul tõstsid pead nii fašism kui ka anarhism. Esimeses maailmasõja ajal liigub Hispaania majandus tänu neutraliteedile tõusuteed. Sellest hoolimata on riik pidevas kriisis: konstitutsioonilise monarhia nõrkus, tihe valitsuste vahetumine, kataloonlaste autonoomiataotlused, pinged konservatiivse feodaalselt meelestatud ülemkihi (suurmaaomanikud, keda toetavad kirik ja sõjavägi) ja radikaliseerunud tööliskonna vahel. Rifkabiilide ülestõus Marokos. 1923. a. kindral Miguel Primo de Rivera sõjaväeline riigipööre, mis kujundatakse 1925. a. ümber tsiviilvalitsuseks. 1931. a. munitsipaalvalitsused, mille võidavad vabariiklased; Alfonso XIII lahkub riigist, loobumata õigusest troonile.