I riigiduumasse (27.04 08.07.1906) pääses 4 eestlast: Jaan Tõnisson, Oskar Rütli, August Lubi, Karl Hellat 5 Eestist valitud saadik oli venelane Pavel Paptsinski. Seega jäid baltisakslased poliitikast kõrvale. 27.04 moodustusid kohe erakondlikud fraktsioonid. 1) Kadettide partei 2) Trudovikud vene haritlased, vene talurahva esindajad, kelle eesmärgiks oli jagada mõisamaad talupoegadele; nende selja taga mingit parteid otseslt ei olnud. 3) Autonomistid-föderalistid vene vähemusrahvuste esindajad Eesti saadikud ühinesid algul a-f-dega, kuid viimaste fraktsioon läks lõhki. Duumas domineeris vasakpoolne meelsus. Tegelik konflikt vallandus agraarküsimuses, tänu trudovike radikaalsusele selles vallas. Kardeti, et talurahava hulgas võivad vallandudauued mässud. 09.07 kogunes osa riigiduuma saadikutest 10.07 võeti seal vastu Viiburi(?) üleskutse. Selles kutsuti inimesi üles
Karl Hellat, August Lubi, Oskar Rütli) Valimise aktiivsus oli kõrge. Eestis pandi sellele üsna suuri lootusi. Seisti vähemusrahvaste olukorra eest, ainult tänu sellele esindusele oli võimailik Baltimaal midagi ära teha ka ülaltpoolt. moodustusid kohe erakondlikud fraktsioonid. 1. Kadettide partei 2. Trudovikud – vene haritlased, vene talurahva esindajad, kelle eesmärgiks oli jagada mõisamaad talupoegadele; nende selja taga mingit parteid otseslt ei olnud. 3. Autonomistid-föderalistid – vene vähemusrahvuste esindajad Eesti saadikud ühinesid algul a-f-dega, kuid viimaste fraktsioon läks lõhki. Riiguduumal oli oht laiali saadetuks saada, kuna nad ei olnud valitsusele eriti lojaalsed, liiha vasakpoolne ja revolutsiooniline. Nõuti mõisamaade natsionaliseerimist ja sundvõõrandamist ning riigi maatagavara moodustamist. Selle peale saadeti duuma laiali. Balti vene rahvuslased ei tahtnud leppida, sellega, et kohalikel venelastel polnud võimalik
annaabi.ee 
